Aavik’s housemuseum
House museum of two great islanders, prominent linguist Johannes Aavik (1880 – 1973) and beloved music teacher Joosep Aavik (1899 – 1989) in the heart of Kuressaare.
The easiest and fastest way to stay up to date with our daily activities is through the Facebook news feed.
1. juunil väisas Aavikute maja Köster Gööcki maja loeng-vestlusega "Armastusega Kuressaarelt Rakverele: keeleline ja luuleline väisang", et kokku saaks neli J-i: Juhan (Kunder), Jakob (Liiv, keda küll siis kodus polnud, kui Johannes A talle omal ajal külla tahtis minna), ja üllatuskülaline Johannes (Jaanis)☺️![]()
![]()
Aavik oli terava silmaga mitte ainult keele, vaid ka linnade suhtes, nt Tartut nimetab ta halbade kõnniteede pärast "Halva-uulitsaline". Kuidas aga iseloomustas Aavik teisi linnu, sh Rakveret? Sellest kirjutab ta oma päevaraamatus ("Ideepe", lk 530):![]()
![]()
"Tallinn võiks olla Mitmetorniline, Haapsalo Idylliline, Pärnu Pargirikas, Viljandi Kuulsate Varemetega, Narva Vanaaegne, Paide Vaikne, Rakvere Rahuto, Võro Puumajaline, Valk Piiriäärne, Lihola Yheuulitsaline. Kuresaarele annaksin nimeks: Kuresaar Suursugune."![]()
![]()
Kas olete nõus, tallinlased, haapsallased, pärnakad, viljandlased, narvakad, paidekad, rakverelased, valgalased, lihulased ja kuressaarlased?![]()
![]()
Pärast loengut tehti visiit igavikku lahkunud suurmeeste juurde Rakvere linnakalmistul.![]()
![]()
Oli suur rõõm Meritiga kaasa mõelda, tunda ja naerda, ütlesid rakverelased:) Tänu kutsumast, Marika Kundla ja Juhan Kunderi Rahvakool!![]()
![]()
Üritust toetas Rakvere linn.![]()
![]()
Fotod: Marika Kundla
Täna leiab aset Saare maakonna 53. laulupidu "Kelle laul, selle talgu"! Johannes Aavik soovib lauljatele okast kurku, võtkem seda mönusa huumoriga:)![]()
![]()
"Meie lauljad ei laula kuigi hästi. Paljodel, eriti naislauljail on halb vibraato – liig äge, liig suure amplituudiga. Enamasti lauldakse liig valjusti, kõigest kõrist. ![]()
![]()
Seetõtto on niisugune mulje, et mehed röögivad ja naised kriiskavad. Meeslauljad ![]()
lõpetavad fraasi kõrgemad lõpptoonid sageli mingi järsu õh-iga, mis teeb jõhkruse ![]()
mulje. Seda inetond õhhi tarvitavad kahjoks ka mõned välismaised lauljad. ![]()
![]()
Nähtavasti kuulub see mingi dramaatilise laulmisviisi juure (dramaatiline tenor). Minule see ei meeldi. Meie lauljad matkivad siin orjalikolt ja liialdamisega välismaisi halbusi. ![]()
![]()
Ometi sopraan, kui hääl ja laulmisviis on ilus, oleks suurepärane ja hurmav. Samoti oleks väga meeldiv ilus mahe lyyriline tenor. Ka võimas ja „sametine" bass on mõjuv."![]()
![]()
Johannes Aavik oma päevikus IDEEPE aastal 1942.![]()
![]()
Saaremaa 1937. aasta laulupidu , SM F 3191:1 F 3221:1, Saaremaa Muuseum SA, www.muis.ee/museaalview/3004666
Täna Ain Kaalep 100! Johannes Aaviku vaimus sõnasepp ja enam – viimane nooreestlane, nagu Tiit Hennoste teda 30. mai Õhtulehes iseloomustab:![]()
![]()
"Ain Kaalep on mitmus, ütles kunagi keegi. Ma lisaks, et Kaalep on viimane nooreestlane mitmuses.![]()
![]()
Kaalep armastas luua sõnu nagu Johannes Aavik (vandel, teavitama, etlema). Kasutas oma luules murret ja kommenteeris seal olevaid sõnu nagu Villem Grünthal-Ridala. Toimetas ja täitis auke eesti kultuuris nagu Friedebert Tuglas. Õpetas nagu Gustav Suits. Ja muuhulgas pakkus 1990. aasta 14. jaanuari Rahva Hääles välja ka uuendatud Noor-Eesti loosungi: „Olgem eurooplased, aga jäägem ka asiaatideks."![]()
![]()
Foto Kesk-Aasia õhtult 15. dets. 1961. Luuletaja Ain Kaalep ja muuseumi laborant Maris Laubre., TKM F 7771, Tartu Kunstimuuseum SA, www.muis.ee/museaalview/3184373
"Vääääga toredad lapsed! Oleks täiskasvanud sellised – nii suure huvi ja hoolega kuulasid ja tegutsesid," õhkas Raegalerii rahvas, kui Naerusuu lasteaia 6-7-aastased lahkusid kunstnikutunnist, kuhu Aavikute maja loomeresidendist Jeanne Vrastor Prantsusmaalt nad kutsus kui kaasaegsesse koopasse, kus savi ja villa katsuda ning arutada, mida nad nägid ja kuulsid.![]()
![]()
Jeanne Vrastori näitus "Mu puudutus on teisest" käsitleb loomist arusaama kaudu, et inimlik žest ja materiaalne muutumine kuuluvad samasse pidevasse protsessi. Kiud, savi, bakterid, oksad, metall, tööriistad ja kehad kujundavad üksteist puudutuse, korduse ja aja kaudu. Teadmised talletuvad materjalides ning kanduvad edasi põlvkondade jooksul korduvate žestide kaudu.![]()
![]()
Kogu näitusel ilmub käsi korraga nii tegija kui materjalina – selle haare, tugevus ja liikumine on kujunenud sajanditepikkuse puudutuse kaudu. Loomine sünnib kuhjuvatest žestidest, jagatud mälust ning pidevast vahetusest kehade ja materjalide vahel, millega nad koos elavad.![]()
![]()
Jeanne Vrastor (s 1993 Prantsusmaal) on Amsterdamis tegutsev kunstnik, kes uurib materjalide, objektide, tehnoloogiate ja inimkeha vahelisi suhteid. Alates 2021. aastal Sandberg Instituudi Dirty Art Department’i lõpetamisest on ta arendanud praktikat, mis uurib kehalist intelligentsust ja keha suhteid erinevate vormidega.![]()
![]()
Fotod: Helena Keskküla, Raegalerii
3. juulil kl 11 – 14 võtab RaRa Hoiuraamatukogu Kuressaares Aavikute majamuuseumi õuel tasuta vastu raamatuid jm trükiseid elanikkonnalt ja asutustelt, et vahendada neid raamatukogudele, mälu- jt asutustele.![]()
![]()
Raamatud peavad olema kasutuskõlblikud: puhtad ja heas korras ehk tolmuta, hallituseta, närilisten ja niiskusen kahjustamata, kastis või nööriga pakki seotud.![]()
![]()
Anna raamatuile uus elu!
Täna on Johannes Aaviku ainsa järeltulija, tütre Silvia 87. sünniaastapäev. Mõtelge, isa kirjutab ja joonistab tütrele sünnipäevaks aabitsa:)![]()
![]()
"Aabitsa töö on viimasel ajal edenenud, sest tahan 20. maiks valmis saada. Nyyd ![]()
jääb mul veel teha neli eritoimingut enne kui raamat saab lõplikult valmis: ![]()
![]()
l) kirjotada neeplite osa lõpuni valmis,![]()
2) koostada muuplite osa,![]()
3) kirjotada see kõik ymber,![]()
4) teha kogu aabitsale joonistused,![]()
5) lasta raamat köita.![]()
![]()
See kõik peab olema valmis 1. juuniks, sest siis on Silvia kolmeaastane ja ma tahan talle anda oma käsikirjalise aabitsa kingituseks.![]()
![]()
Ta on kyll liig noor hakkamaks lugemist õppima, aga see aabits võib mu kapis seista kaks aastat, kuni Silvia on saand viieaastaseks, siis võtan selle säält välja ja hakkan selle järele teda lugema õpetama.![]()
![]()
Selle aabitsa valmimine saab mulle olema suureks syndmuseks, sest see paneb aluse mu ammu kavatset ja unistet lugemikele."![]()
![]()
Aavik oma päevikus IDEEPE 21. aprillil 1942. aastal.![]()
![]()
Head lastekaitsepäeva! ![]()
![]()
Silvia Aavik , SM F 3705:37 F, Saaremaa Muuseum SA, www.muis.ee/museaalview/3014604