Kahe suure saarlase, silmapaistva keeleteadlase Johannes Aaviku (1880 – 1973) ja armastatud muusikapedagoogi Joosep Aaviku (1899 – 1989) majamuuseum Kuressaare südames.
Aaviku avantyyr
Anname soomlastele ja prantslastele tagasi, mis Johannes Aavik omal ajal neilt laenas.
Kõige lihtsam ja kiirem on meie igapäevaste tegemistega kursis olla läbi Facebook’i uudistevoo
PÕRP, PÕRP, PÕRP! Johannes Aavik laenas eesti keelde soome keelest sadu sõnu (nt 'hetk' ja 'kiindumus') ning prantsuse keelest kümneid sõnu (nt 'siiras' ja 'embama"). Oleme neid sõnu üle 100 aasta pruukinud, mistõttu on tagumine aeg laenud tagasi maksta.Laupäeval, 12. septembril kuulutas Aavikute majamuuseum Kirjandustänava festivalil välja "Aaviku avantyyri" ehk sõnause suunaga eesti keelest prantsuse ja soome keelde kõigile neile, kel kokkupuuteid ülalmainit kolme keelega. Lugege ning kuulake täpsemalt linkidelt kommentaaris.Aga miks just need keeled? Vastab Johannes Aavik:"Prantsuskeele kohta tekkis mul huvi juba gymnaasiumi keskmisis klasses. Tundsin erilist sembust selle keele poole. Mind veetles selles see peenuse ja elegantsi oreool, mis heljub prantsuse keele ja kultuuri ymber. Umbes aastast 1900 kuni 1918 olin nii vaimustet prantsuskeelest ning lugesin niipaljo Prantsuse raamatuid ja ajakirjo, et see keel sai mulle nii omaseks, et mul sageli oli kergem selles end väljendada kui yheski teises. Hulga oma keelelisi artikleid ja brošyyride osi olen enne, mustandis, kirjotand prantsuskeeles ja alles siis tõlkind eestikeele. Juba Kuresaares, seitsmendas klassis olles, olin oma päivikot prantsuskeeles kirjotand. „Ruthi" kirjotasin suurelt osalt prantsuskeeles ja tõlkisin siis eesti-keele. Kui aastal 1911 hakkasin tegelema Eesti keele uuendamisega ja kirjotama sellekohaseid artikleid, siis kirjotasin mustandid enamasti prantsuskeeles. Seda keelt tarvitades nagu vabanes mu vaim: ma leidsin kergema ja elegantsema väljendusviisi. Raskepärasus kados, mõte sai nagu tiivad.”“Soomekeele tundma-õppmine oli mulle pääle ladina- ja prantuskeele kolmandaks ilmotuseks. Sel keelel, nagu see muu seas esineb Juhani Aho teoseis ja stiilis, on isesugune uus iluvarjond. Soomekeeles avaldub veel relieefsemana meie oma eestikeele yrgne omapärane vaim, hõng ja sisemine tämber. Seepärast just soomekeele kaudo jõudsingi eestikeele juure. Ka eestikeelel on oma eriline sisemine tämber, mida me eestlased ise hästi ei taju, sarnoti kui inimene hästi ei kuule ega tunne omaenese hääle kõla. Välismaalased, kes eestikeele ära õpiksid, oleksid võimelised seda paremin tajuma. Aga mulle näib, et eestikeelele on omane lihtne loomulikkus, vahest veelgi suurem kui soome- ja saksakeelel (viimane on mõeldud muidogi oma lihtsas koduses väljendusviisis). Aga teiselt poolt eestikeel, kui temas ykskord tarvitusele võetakse kõik uued vormid ja rohked uued sõnad, võib tõusta varjondirikka väljenduse võimeni ja saada peeneks instrumendiks kirjanikole, teadlaseile, tõlkijaile. Soome keelt ei tarvitse seega sugugi karta, vaid see olgu meile selleks keelelise puhtuse ja omapärasuse ideaaliks, mille poole tuleb pyyda, sest see näitab, miline oleks eestigi keel olnud, oleks ta saand areneda soodsamais tingimusis.”Johannes Aavik, portree Helsingi ülikooli päevilt, SM F 3705:4 F, Saaremaa Muuseum SA, www.muis.ee/museaalview/3014058Johannes Aaviku tsitaadid: "IDEEPE: Johannes Aaviku ideede päevik", 2010, Johannes Aaviku Selts
Õunakohvik "Naum, nõu ja nabatorik" avatud! Pluss seenenäitus! Pluss antwärklaat! Kuni kl 17! Astuge ligi!
Aavikute aias seenenäitus 2026 tänasest avatud! Tulge avastama! Reedel, 11.09 kell 14.30–17.00Laupäeval, 12.09 kell 12.00–17.00Pühapäeval, 13.09 kell 12.00–17.00
Hääd rahvusvahelist kirjaoskuse päeva! Johannes Aavik oma IDEEPEs Kreutzwaldi „Eesti rahva ennemuististest juttudest" (ilmund a. 1866): "Ja mis pääasi, muinasjutud selles on kõik väga huvitavad ja põnevad lugeda, täis isesugust nagu hämarat ja maa-alust fantaasiamaailma. Mäletan veel selgesti seda unostamatond muljet ja meeleolu, mis selle raamatu esmakordne lugemine mulle andis mu olles siis alles kaheteistkymne-aastane.Mäletan koguni kohagi, kus seda lugesin: see oli onu Jakobi puumaja pisikese köögi laua ääres. (Maja asetseb Kuresaares, Uus Uulits nr. 20, või Raekoja-uulits nr. 5) Lugesin raamatu yhel päraselõunal peago yhe hooga läbi ja käisin otse pää uimane kogu sellest fantastikast ja põnevusest.Edaspidi tahan hakata seda raamatut ymber kirjotama keeleliselt parandet kujol tulevikos võimaliko uue tryki jaoks. Esialgo kirjotan ta koguni keeleuuenditega (y, – nd, -tet, -maks jne.) ja lasen raamatuks köita. Siis kingin selle Silvialle synnipäevaks, kui ta on saand kymneaastaseks, vahest aga paar aastat varemingi, kui ta vaimne areng osotub reesvaks."Silvia Aavik , SM F 3705:36 F, Saaremaa Muuseum SA, www.muis.ee/museaalview/3014603
Johannes ja Joosep on täiesti põrbitud, saarlastel tasub võtta sel reedel vaba päev ning ajarännata Kuressaares aastasse 1936!PRESSITEADEKuressaare muutub reedel, 11. septembril üheks päevaks 1936. aasta kuurortlinnaks. Ajarännak „1936“ toob kokku kooliõpilased, muuseumid, sportlased, tantsijad, õpetajad, ettevõtjad ja kultuurihuvilised, et tervitada Berliini olümpiasangareid ning lõpetada suvehooaeg ajastutruu peoga. Päeva pidulik algus on kell 10 Kuressaare piiskopilinnuse laululaval, kuhu saabuvad maadlejatest olümpiavõitjad Kristjan Palusalu ja Voldemar Väli ning poksija Nikolai Stepulov. Sportlaste rollides astuvad üles tänapäeva maadlejad Heiki Nabi ja Helary Mägisalu ning poksijad Aleksander ja Mario Väin. Linnapea Johannes Perensina tervitab külalisi Mihkel Vendel. Olümpiaajastu vaimu aitavad avada teiste seas pr Pukspuu, tantsija Gerd Neggo, prof Paldrok ja paljud teised Kuressaare tolleaegsed suvitajad. Päeva jooksul toimub Kuressaare linnusehoovis, Kuursaalis, Aavikute majamuuseumis, Kõlakoja juures ja tenniseväljakul 16 tegevust ning töötuba. Õpilased saavad õppida maadlust, poksi, rahvatantsu, salongitantse ja Gerd Neggo moderntantsu, proovida 1930. aastate moe-, ilu- ja juuksurikunsti, osaleda etiketikoolitusel, astuda ajastu fotoateljeesse, õppida poseerima ja uudistada spioonikaamerat, mängida tennist ning arutleda Saaremaa spordi, kuurortelu ja tuleviku üle. Külalised on päeva tegevusi oodatud pealt vaatama ning ajarännaku meeleolust osa saama. Ajarännaku päevast õppeprojekti korraldavad koostöös Saaremaa Gümnaasium, Kuressaare Nooruse Kool, Kuressaare Ametikool, Saaremaa Muuseum ja Aavikute majamuuseum. Sisuliste partneritena löövad kaasa Eesti Ajaloo- ja Ühiskonnaõpetajate Selts, Eesti Rahva Muuseum, Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum ning Audentese Spordigümnaasium. Õhtu kulmineerub kell 18.30 Kuressaare Kuursaalis suure suvelõpupeoga. Esineb Pärnust saabuv „RAIMi“ orkester, selle suve üks tähelepanuväärsemaid ja publikumenukamaid muusikalisi lavastusi. Nad toovad suvelavastusest „RAIM“ välja Raimond Valgre muusika – samad muusikud ja lauljad astuvad üles eraldiseisva kontserdiga. Peol valitakse Kuressaare Suvekuninganna koos kahe näitsikuga ning Suvekuningas koos oma ministritega. Tegemist ei ole pelgalt iludusvõistlusega: kandidaate hinnatakse ajastutruuduse, hea suhtlemisoskuse, sportliku vaimu, väärika hoiaku ja kuurortliku seltskondlikkuse järgi. Õhtune Kuursaali pidu on piletiga; kontserdipiletid on eelmüügis Fientas ja enne õhtuse ürituse algust kohapeal. fienta.com/et/ajarannak-1936-suur-suwelopupidu-kuressaare-kuursaalis-raim?4d4e3e146a5caf8e921b09bb95d69e1a Õhtuse Kuursaali peo suurtoetaja on MTÜ Vöimalus. Riietus on soovitatavalt 1930. aastate stiilis: päeval sportlikumalt, õhtul salongilikult pidulikult – Kuressaare kuurortlinna vääriliselt.Ajarännaku elluviimisele aitavad kaasa veel head toetajad ja koostööpartnerid: Eesti Kultuurkapital, Kuressaare Kuursaal, HOIA homespa, Asa Spa Hotell, Rademar, OÜ SK Saare Jõud, MTÜ Spordiklubi Kenshin, tantsutrupp Lips, NIPI Rantšo, Varblane Katusel OÜ, Estonia Kostüümilaenutus, Saaremaa Toidufestival, Saaremaa Köök, OÜ Kuusiku Productions, Tanel Verk Fotomuuseumist, Aivi Auga, fotograaf Allan Mehik, Kuressaare Kultuurivara ning paljud teised abilised ja toetajad. Spordisangareid sõidutab Buickiga Herki Sai.
Tammsaare muuseumi tamme kurva juhtumi tõttu (vt kommentaarist) teatame, et Aavikute majamuuseumisse saabus paar tundi tagasi Sõnause rahva lemmik Tuuli Reinsoo, kes pälvis selle tiitli ja nädalavahetuse Johannes Aaviku Kuressaare kodumajas sõna 'varulauk' eest – ning kes kinkis Aavikute majale TAMME, mille ta ise on kasvatanud Anu Raua isa istutatud Heimtali talu õues kasvava tamme tõrust.Täname südamest ja ootame pikisilmi Saaremaa vallalt vastust, kas tohime tamme istutada Aavikute maja kõrvale mururibale, et üks tamm ühe kirjandusmuuseumi lähedusse lisanduks:) Foto: Egert Kamenik