Aavikute maja
Kahe suure saarlase, silmapaistva keeleteadlase Johannes Aaviku (1880 – 1973) ja armastatud muusikapedagoogi Joosep Aaviku (1899 – 1989) majamuuseum Kuressaare südames.
Kõige lihtsam ja kiirem viis meie igapäevaste tegemistega kursis olla, on läbi Facebook’i uudistevoo
Eesti Kirjanike Muuseumide Ühingu talvised suvepäevad möödusid Vargamäel Indreku silme läbi Eesti eksistentsi kaedes, kirjanduslikel radadel räntsides, pikki tööplaane vaagides ning üksteise heades kogemustes ja kohtades, kust raha saada, kaevates:)![]()
![]()
Täname, vägev Vargamäe, võõrustamast!
Friedebert Tuglas 140! Tuglas, Tukla või Tuglas, Tuglase?![]()
![]()
1934. a . algul avaldas Aavik «Päevalehe» joone all kirjutise ![]()
«Eestisõnaliste perekonnanimede käänmine otstarbekohasemaks». ![]()
Selles soovitab ta säilitada käänamisel perekonnanimede nimetava kuju muutumatult, et nime äratuntavus ei kannataks. ![]()
![]()
Nii peab Aavik tarvilikuks käänata perekonnanimesid Jõgi, Mägi, Põder, Kallas, Tuglas jt. alaleütlevas järgmiselt: Jõgile, Mägile, Põderile, Kallasele, Tuglasele.![]()
![]()
Tegelikult aga käänatakse nimetatud perekonnanimesid, välja arvatud pärisnimi Tuglas, nii nagu vastavaid üldnimesid, näit. Jõele, Mäele, Põdrale, Kaldale.![]()
![]()
Allikas: "Üheksa aastakümmet. Pühendusteos Johannes Aavikule". H. Vihma, K. Mihkla, Tallinn, Valgus, 1971.![]()
Foto: Šarž. Friedebert Tuglas, EKM j 33143 G 22153, Eesti Kunstimuuseum SA, www.muis.ee/museaalview/1493383
Kevadkuu on luulekuu! Võta kaasa üks Koidula ja üks teise eesti luuletaja avaldatud luuletus ning loeme 4. märtsil kl 4 Aavikute majas üheskoos! Pane end kirja aavikud@samu.ee
Saarlased! Papa Jannseni sõnadega hümn on äsja peast lauldud, nüüd on järg tütre Lydia käes:![]()
![]()
4. märtsil kl 4 pärastlõunal on aeg taas ilusal emakeelel kõlada lasta – ootame Aavikute majja vähemalt gümnaasiumiealisi peast 2 luuletuse lugejaid, millest üks olgu kindlasti Koidula looming ja teine esitaja enda poolt vabalt valitud eesti autori avaldatud looming. Lugejail palume ennast üles anda aavikud@samu.ee.![]()
![]()
Üheskoos otsustame, kes läkitada luulet lugema 14. märtsil Pärnusse Koidula muuseumisse, kes ![]()
täiskasvanute luulelugemist korraldab ja tunnustab koos Eesti Kirjanike Muuseumide Ühinguga ja poetess Doris Kareva patronaaži all.![]()
![]()
Fotodelt leiate Lydia Koidula vähemtuntud luuletusi, et kohe täna õhtul neid mällu talletama hakata!
Kui 1918. aastal 23. veebruaril kuulutati Pärnus Endla teatri rõdult välja Eesti Vabariik, järgnes sellele spontaanne "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm" ühislaulmine.![]()
![]()
Lisame sellekohase eht-aavikliku kommentaari -nd poolt ja -nud vastu aastast 1916 ehk 2 aastat enne Eesti iseseisvumist:![]()
![]()
"See murdeline lühem lõpp on kõigile tuntud -nd: kulund, luband, kadund, liikund, arenend, kirjutand, avaldund.![]()
![]()
Et neid -nd lõpulisi vorme õige laialt kõnekeeles tarvitatakse, väga paljud räägivad ainult neid ja mitmed on ainult kirjakeele mõjul hakanud -nud kõnelema, siis ei oleks nende tarvituselevõtt kirjakeeleski mingi järsk uuendus, mis meie keeleharjumusi kuidagi tunduvalt haavaks. Päälegi luuletajad tarvitavad neid juba ammu ja alati, näit:![]()
![]()
Sa oled mind ju sünnitand![]()
Ja üles kasvatand. (Jannsen)"![]()
![]()
Head aastapäeva, head Eesti vabariigi ja eesti keele sõbrad!![]()
![]()
Allikas: Johannes Aavik, "Katsed ja näited", Keelelise uuenduse kirjastik nr 11, kirjastus Reform Tartus, 1916.
“Tabavad võrdlused ja ehtsaarlase naljad ning muidugi saare murrak ilmestavad tema mälestusi ja muljeid. Tal on endiselt võrratu mälu, kõige pisemad seigad lapsepõlve- või kooliajast ning naabritest on ta endas võõrsil alles hoidnud.”![]()
![]()
Paul Friedrich Saagpakk (2. september 1910 Mustjala vald, Saaremaa – 23. veebruar 1996 Kuressaare) oli eesti keele- ja kirjandusteadlane, leksikograaf ja publitsist.![]()
![]()
Sitke saarlase peategelaseks jääb üle tuhande leheküljeline “Eesti-inglise sõnaraamat” (1982), mis tutvustab meie keelt kogu tema rikkuses ka rahvusvahelisele üldsusele. Eestlastel ei aita ta õppida mitte ainult inglise keelt, vaid veelgi rohkem oma emakeelt. Saagpakk sarnaneb Wiedemanniga ka selle poolest, et ta koostas mahuka kakskeelse sõnaraamatu üksi ja käsitsi.![]()
![]()
"Peamiselt sain kaasabi dotsent Johannes Aavikult, kes vaatamata oma kõrgele eale, kirjutas väga hea grammatilise ülevaate eesti keelest, koostas oma tüüpsõnade tabelid, ja redigeeris puhta masinakirjas käsikirja.![]()
![]()
Suurim tänu kuulub Aavikule just selles osas, et ta õhutas mind käsikirja lõpetama, mainides ühes kirjas, et selline suur töö jääb püsima sajaks aastaks eesti leksikograafias."![]()
![]()
1994. aastal autasustati Paul Saagpakku Ferdinand Johann Wiedemanni keeleauhinnaga, kaks aastat hiljem Riigivapi teenetemärgi IV klassiga. ![]()
![]()
Oma suureks eeskujuks pidas Paul Saagpakk keeleteadlasest kaassaarlast Johannes Aavikut: “Ma pean teda geeniuseks. Ta valdas 11 keelt. Samas tundis ta huvi füüsika ja matemaatika vastu, oli viiulivirtuoos, mängis klaverit ja joonistas."![]()
![]()
Paul F. Saagpakk "Eesti-inglise sõnaraamat – keeleteaduslik suursaavutus" kogumikus "Saare rahvas vabas maailmas", Saarlaste Ühing Torontos, 1984![]()
Foto: Mehe portree, keele- ja kirjandusteadlane Paul Saagpakk, ERM Fk 3051:17060, Eesti Rahva Muuseum, www.muis.ee/museaalview/4168369![]()
Saarte Hääl, Aare Laine "Suurele Saaremaa Saagpakule mõeldes", 2. sept 2010![]()
Sander Liivak, “Keelekunstniku ausammas”, Koolibri 1996.