Kahe suure saarlase, silmapaistva keeleteadlase Johannes Aaviku (1880 – 1973) ja armastatud muusikapedagoogi Joosep Aaviku (1899 – 1989) majamuuseum Kuressaare südames.
Kõige lihtsam ja kiirem viis meie igapäevaste tegemistega kursis olla, on läbi Facebook’i uudistevoo
Homme hommikul algab Kuressaares keelerevolutsioon! On aasta 1901 ning gümnasistid Johannes Aavik, Villem Grünthal ja Reinhold Paas teevad oma vene riigikeelega gümnaasiumi direktorile ettepaneku õpetada kord nädalas eesti keelt…
Ja nüüd Johannes Aaviku 145. sünniaastapäeva põhiuudis, mis sünnipäevalapse enda sõnul kõlaks u nii:![]()
![]()
"Äsja leidis aset mu juubeliaasta ning Eesti raamatu aasta puhul tunnustet eesti nahakunstniku Leelo Leesin restaureerit ja nahka köidet mu 1921. aasta üllitise "Uute sõnade ja vähem tuntud sõnade sõnastik: sisaldab yle 4000 uuema ja vähem tuntud ning haruldasema sõna" avamine!![]()
![]()
Sõnastik, mis jääb avatuna lauale kõigile kylastajaile olbamaks, avati Kuressaare koolijuhtide sõnakõnede ja luuletuste (Viljar Aro 'valdama või valitsema?', Anni Haandi ja Artur Alliksaar, Piret Seema ja Laur Lomper, Rita Ilves ja Anu Lamp, Siret Liiv ja "Sõnade vabrik", Kaili Nugin ja sõnade seletamine, Marit Tarkin ja Valmar Adams) ning EKI leksikograafi Madis Jürviste 'kõkardite', ja Johannes Aaviku Seltsi liikme Kaarina Reinu veste 'alkohoolik või tipsomaan?' saatel väikese salongidineega ja Aavikute aia mahooniapõõsa marjadest mokööri esmadegusteerimisega, mille valmistas Saaremaa tipphoidistaja Liane Trei.![]()
![]()
Olete oodatud nahka köidet iludust imetlema ja oma sõnavara rikastama:)![]()
![]()
#johannesaavik![]()
#johannesaavik145
Johannes Aaviku 145. sünniaastapäeva uudis nr 3 – kingitus meile kõigile! ![]()
![]()
Tänasest oleme meie see Eesti muuseum, mis on lahti esmaspäeviti! Ja keda võib esmaspäeviti Aavikute majas kohata?![]()
![]()
Fotol on mees, kes omandas koolihariduse Kuressaares – nagu Aavikki.![]()
![]()
107. aastat peale Aaviku sündi lõpetas ta Tartu Riikliku Ülikooli ajalooteaduskonna, et töötada arheoloogi, ajaloolase, ajaloo- ja ühiskonnateaduste õpetajana. Kaks aastat töötas ta tollases Kuressaare II keskkoolis õpetajana – seega samas ametis, mis Aavikki.![]()
![]()
2009. a lõpust töötab ta Saaremaa Muuseumis projektijuhina ning 2015. aastal juhtis ta Johannes ja Joosep Aaviku kodu, tänase Aavikute majamuuseumi remonttöid.![]()
![]()
Jah, nii see on: Aavikute maja uksed on tänasest rohkem lahti tänu Tõnu Sepale, kes kirjutab siin E kl 12 – 17 artikleid ja ühtlasi võimaldab huvilistel maja väisata.![]()
![]()
Tulla saab ja vestelda Tõnuga mõistagi ka muust kui Aavikust, näiteks tema viimasest artiklist Saaremaa muuseumi kaheaastaraamatus või lihtsalt meite saare ajaloost ja arheoloogiast:)![]()
![]()
Fotol Tõnu Sepp, TRÜ ajaloo-osakonna II kursuse üliõpilane, rindportree, 1983-1984 www.muis.ee/museaalview/3803059
TÄIESTI PÕRP ja SUUR TÄNU! Johannes Aaviku majamuuseumi ja kõiki Johannes Aaviku sõpru tervitab president Toomas Hendrik Ilves! ![]()
![]()
President THI valdab Johannes Aaviku keelt vabalt ning pani eesti luule kogumikule nimeks "Põrp!", mille ta Münchenis omal ajal![]()
koostas ja 1000tk trükkida lasi, ja mida nüüd enam kusagilt kätte ei saa – ![]()
![]()
kuid Aavikutel õnnestus üks hankida! "Põrpima" on ju teadagi Johannes Aaviku sõna tähenduses "rabama", "üllatama":)![]()
![]()
Jääme ootama presidendi väisungit Aavikute majamuuseumisse "Põrpi" autogrammi andma!![]()
![]()
#johannesaavik![]()
#johannesaavik145
Täna on saarlasest keeleuuendaja Johannes Aaviku 145. sünniaastapäev! Hõirime nagu Aaviku ajal, laigime nagu täna! ![]()
![]()
Mida aga sooviks austet Johannes juubelikingiks?![]()
![]()
Sellest kirjutab ta oma päevikus 4. novembril 1920. aastal:![]()
![]()
"Kujotelen endale niisuguse sõnaraamatu: ilos peen paber, puhas selge ilos trykk punaste märkidega ja kõiksugu kursiiv ning petiitkirjadega, lõpus pildid ja tabelid, pääle selle ilos peen-maitserikas![]()
köide – tõesti, see oleks sõnastik, mille sarnast ja [—] ei oleks yhelgi muul rahval. Niisugune sõnastik juba yksi aitaks Eesti keelt armsaks teha ja rahvuslikko tunnet tõsta." ![]()
![]()
Ja teisal: "Ilusad, kunstilised köited hakkasid mind kangesti huvitama mu yliõpilasaastail Helsingis (pärast a. 1905). Sääl nägin yhel Inglise kunstkäsitöö näitusel yhe kunstilises köites raamatu, mille köide oli ilus kui viirastus, liig ilus ja uhke. Selle hinnaks oli määratud 500 Soome marka, mis oli yle saja tsaariaegse kuldrubla. ![]()
![]()
Selle raamatu nägemine jäi mulle unostamatomaks elamuseks.![]()
![]()
Ei tea kelle hallus see praego võiks olla. Kyll ma tahaksin seda veel kord näha."![]()
![]()
Mis te arvate, kas täna täitub Johannese unistus? Mingilgi kujol?![]()
![]()
Jälgige me järgmisi postitusi:)![]()
![]()
Juubelilogo kujundas Toomas Metsmaa Kuressaare ametikooli disainisuunast.![]()
#johannesaavik![]()
#johannesaavik145![]()
#eestiraamatuaasta![]()
#eestiraamat509
Tähelepanu, valmis olla, hopp – Saaremaa Gümnaasium korraldab eestikeelse kooli revolutsiooni!![]()
![]()
10. detsembril korraldab Saaremaa Gümnaasium ajarännaku, et märkida silmapaistva saarlasest keeleuuendaja Johannes Aaviku 145. sünniaastat abiturientide taaslavastusega 1901. aastast, mil Aavik tegi koos koolikaaslastega tollal revolutsioonilisena mõjunud ettepaneku õpetada vene riigikeelega koolis eesti keelt.![]()
![]()
Ajaleht Saarlane 1901. aastal: «Esmaspäeval, 27. augustil kell 4 pärast lõunat tuli Kuresaare linnas üks nähtus ilmsiks, mis üle maailma esimeseks sarnaseks nähtuseks tuleb lugeda. Sest siis avati esimene tund Kuresaare gümnaasiumis Eestikeele õpetamise tarvis. Eestvõitlejaiks ses asjas olid Johannes Aavik, Villem Grünthal ja Reinhold Paas." ![]()
![]()
Saaremaa Gümnaasium lavastab u 160 abituriendiga 20. sajandi alguse koolipäeva üle Kuressaare eri ajaloolisis paigus ajastukohaste tundide, tegelaste ja sündmustega, mis peegeldavad 1905. aasta revolutsiooni eelset situatsiooni ja meeleolusid Eestis.![]()
![]()
Kuressaares oli uue kultuuri- ja keelemeelsuse märgiliseks kandjaks 1901 – 1905 ilmunud gümnasistide ajakiri "Nooreestlane", kus võtsid sõna Johannes Aavik ja Villem Grünthal-Ridala, hilisema Tartus tegutsenud "Noor-Eesti" kirjandusliku rühmituse liikmed.![]()
![]()
Ajarännaku korraldavad Saaremaa Gümnaasium ning Johannes ja Joosep Aaviku majamuuseum.![]()
![]()
Ajarännakut toetavad Kuressaare Teater, Kuressaare Vanalinna kool, Kuressaare Täiskasvanute Gümnaasium, Kuressaare Kunstikool, Estonia kostüümilaenutus, Nipi Rantšo OÜ, tantsutrupp LIPS, Audentese Spordigümnaasium ja paljud vabatahtlikud. Ajarännaku sponsor on GoSpa. ![]()
![]()
15. oktoobrist 15. detsembrini korraldavad Eesti Rahva Muuseum ning Eesti Ajaloo- ja Ühiskonnaõpetajate Selts üle-eestilise koolide ajarännaku 1905. aasta revolutsiooni teemal. Eesti talupoegade rahulolematuse peamiseks põhjuseks oli mõisnike omavoli talupoegadelt rendi- ja maakasutamise tingimuste kehtestamisel. Rahutustes osalesid eesti rahva kõik kihid, põhijõududeks sotsiaaldemokraatide juhitud suurettevõtete töölised, haritlased ja üliõpilased.![]()
![]()
Seega, austet linnakodanikud, ärge ehmuge, kui kohtate linnas liikumas revolutsiooniliselt meelestet noori:)![]()
![]()
Foto: www.muis.ee/museaalview/3014058![]()
Foto animeeris AI-ga Olle Arak, SG![]()
#johannesaavik![]()
#johannesaavik145![]()
#saaremaagümnaasium![]()
#ajarännak