Aavikute maja
Kahe suure saarlase, silmapaistva keeleteadlase Johannes Aaviku (1880 – 1973) ja armastatud muusikapedagoogi Joosep Aaviku (1899 – 1989) majamuuseum Kuressaare südames.
Kõige lihtsam ja kiirem viis meie igapäevaste tegemistega kursis olla, on läbi Facebook’i uudistevoo
"Nädala eest avastati läheda metsa ääres ühe nooruki laip. Nädala eest leiti lähedase metsa äärest ühe üsna noore mehe surnukeha." ![]()
![]()
Kumb lause on uuenduseelses ja kumb uuendatud eesti keeles? ![]()
![]()
Aavikuid väisasid täna toredad ja hästi eesti keelt valdavad soome külalised, kes osalevad suveseminaril "Nüanssidest narratiivini – rännak eesti keeles ja kirjanduses" emeriitprofessor Rein Veidemanni ja filosoofiadoktor Jaan Õispuu juhendamisel, et sukelduda 6 päevaks eesti keele ja kirjanduse süvakihtidesse ning nautida arutelusid ja kultuurielamusi Saaremaal. ![]()
![]()
Aavikud pakuvad heal meelel gruppidele tunni-pooleteise pikkuse Johannes ja Joosep Aaviku tutvustuse koos sõnamängudega, nii et tuldagu lahkesti kogema eesti keele uut ja vana, sõnade laenamist ja loomist. Kes väisab, see välmib!![]()
![]()
PS Täna laulsime koos ka nn Saaremaa hümni me uue hariduseksponaadi, Joosepi raadio saatel – tuli hästi välja:)
"Elasid kord kaks tuvi, kes soovisid olla kajakad. Või elasid kord kaks kajakat, kes soovisid olla tuvid? Et tuviks saada, tuli minna lindude kooli õppima. Hakkasid õppima ja nendest said hoopis inimesed. Inimesed õppisid üle ja nendest said masinad. Masinatega juhtus aga nii, et lapsi tõid neile ikkagi kured. Kellest tulid ikkagi inimesed. Siis tuli rebane ja sõi kured ära. Kuid kured olid siiski jõudnud enne muneda!"![]()
![]()
Selliseid vigurijutte nagu 3. juulil Aavikute aeda kokku tulnud suured ja väikesed üheskoos spontaanselt jutustasid, saab nüüd Aavikute aias jutustada igaüks Vello ja Helvi viguri – sõnarulli ehk SÕLLi abil, mille juurde sügisel ootame lasteaedu ja algklasse sõna- ja jutuloome muuseumitundi:)![]()
![]()
SÕLLi kontseptsiooni haudus välja Aavikute majamuuseum saarlasest graafiku Vello Vinna ja Kuressaares lapsepõlve veetnud tõlkija ja luuletaja Helvi Jürissoni "Kas sa tunned seda teed?" luuleraamatu põhjal, millel sel aastal täitub ilmumisest 55 aastat.![]()
![]()
SÕLLi kavandasid Tartu Kunstikooli õpilased Ingeli Uri ja Agnes Peets, Vinna illustratsioonid kohandas jutupiltideks Oliver Maaker, masinaks projekteeris ja ehitas Tektuur (tektuur.ee, Ardo Hiiuväin) Eesti Kultuurkapitali arhitektuuri sihtkapitali ja SA Saaremaa Muuseumi toel ning vabatahtliku tööna, viimased mutrid sättis paika tisler Jüri Tulk. Öönes Jäkullide väljalõikamiseks võimaldas oma masinaid lahkelt kasutada Tehnoloogiamajakas ning pildid printis Disainimajakas. Täname vabatahtlikke Neeme Sood, Arnek Grubnikut, Kaarina Reinu ja SAFE rahvast eesotsas Helena Keskülaga, kes SÕLLi oma programmi võttis ja tegusa õla alla pani. Eriline tänu loa eest illustratsioone ja luuletusi kasutada Vello Vinna perele ja Helvi Jürissoni perele, keda tuli esindama Peeter Volkonski.![]()
![]()
Aga see pole veel kõik! Mida veel SÕLLiga teha saab ja mis asi on kooliteeviit, sellest järgmistes postitustes:)![]()
![]()
Fotod SAFE fotograafidelt, kelleks olid Disainimajaka praktikandid Henri Tiirik ja Sander Randmets.
Täna kl 13 kappame mööda Kubermangu-uulitsat koos Johannes Aaviku ja Louis Kahniga, kes ju vabalt võisid Kuressaares trehvata. Manööverdame mõlema mehe mälestustes ja unistustes, mis lähtuvad sellest Kuressaarele nii iseloomulikust materjalist – kivist.![]()
Kohtume! Kultuurikapak ei maksa kopkatki! Kivi, Kahn ja Aavik!
"Kuressaarel on minu nooruselus väga oluline koht – nimelt just selles linnas käisin ma esimest korda alaealisena alla 16-aastastele keelatud filmi vaatamas. Olin siis 11. Näidati filmi Tšehhi üliõpilastest "Humalakorjajad". Mis seal keelatut oli, ma ei tea, sest kunstnik Ilmar Torni poeg Raivo (juba suur) oli võtnud piletid viimasesse ritta, aga mina ei julgenud kodus öelda, et lähen keelatud filmi vaatama ja jätsin kahtluste hajutamiseks prillid maha."![]()
![]()
Sel reedel kl 15 on Peeter Volkonski Aavikute aias esireas prillid peas, sest Saaremaa kunstifestivali raames avame Peetri ema, kirjaniku, tõlkija ja luuletaja Helvi Jürissoni lasteraamatu põhjal valminud atraktsiooni lastele, kus luua sõnu ja jutustada lugusid. Peeter Volkonski meenutab oma ema kui lastele luuletajat, ning Kuressaaret ja Saaremaad.![]()
![]()
Head lapsevanemad ja lapsevanavanemad, võtke oma 6-10-aastased näppu ja tulge!![]()
![]()
Mehe portree, Peeter Volkonski (sünd. 1954), näitleja, lavastaja ja muusik, ERM Fk 3051:19779, Eesti Rahva Muuseum, www.muis.ee/museaalview/4327869
Mis toimub Aavikute aias? Võluvärk, imelugu, elustratsioon? Iga lapsevanem ja lapsevanavanem võtab sel reedel kl 15 kõik oma 6-10-aastased käekõrvale ja tuleb Aavikute aeda oma silmaga kaema, kuidas üks imetore lasteraamat, mille autor veetis oma lapsepõlve Kuressaares ja mille illustraator on ilmakuulus saarlasest graafik, ellu ärkab:) Rohkem infot kommentaaris:
Johannes Aavik juuvib, et just muhulane Signe on täna Aavikute maja ust avatuna hoidmas:![]()
![]()
"Saaremaal ja Muhus on rahval kongruentsitunne veel elav: sääl räägitakse: 'rikaste vanemate', 'vaeste inimeste', 'puhaste kätega', 'mustade jalgadega', 'mädad munad', 'rõõsal piimal' jne.![]()
![]()
Ka objekt on siin veel haruldaselt hea, nimelt täisobjekt: kas ma või selle lambi teise tuba ( = tuppa) viia; – ta tahab enesele uie obuse osta. Täisobjekti tunne on siin tõesti veel ysna hea ja kindel. ![]()
![]()
Partitivismi kaldutakse paljo vähem kui mandril. Mandri eestikeel on syntaktiliselt kohutavalt kannatand ja laostund." (IDEEPE)![]()
![]()
Signe ise kasutab ikka seda kena muhu murde sõna 'munuke', nii et tulge muuseumisse ja pange tähele, kas lahkudes soovib Signe teile: "Olge munuksed!"![]()
![]()
Muhu naine vikati ja rehaga, ERM Fk 187:2, Eesti Rahva Muuseum, www.muis.ee/museaalview/628505