Aavikute maja
Kahe suure saarlase, silmapaistva keeleteadlase Johannes Aaviku (1880 – 1973) ja armastatud muusikapedagoogi Joosep Aaviku (1899 – 1989) majamuuseum Kuressaare südames.
Kõige lihtsam ja kiirem viis meie igapäevaste tegemistega kursis olla, on läbi Facebook’i uudistevoo
Kel jäi eile endale või sõbrale või mõlemale😳 emakeelepäevakink tegemata, siis märtsi viimasel päeval kirjutame Kuressaares kevade keeles koos Berit Kaschaniga, kes eile sai Tallinna Kirjanike Majas Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali luule aastaauhinna oma kogu „Aprill“ eest – rõõmustame ja õnnitleme! ![]()
![]()
Kuula ja vaata kommentaaridest Beriti mõtteid keele kohalolu kohta kirjutamisel ning ühine meiega 31. märtsil kl 17 Aavikute majas kevadisel kirjutamisõhtul – on veel mõni vaba koht, 30. märtsi kohad on juba täis!![]()
![]()
Fotograaf Kris Moor
Aasta keeleteo konkursi rahvahääletusel kogusid võitja järel kõige rohkem hääli integratsiooni sihtasutuse keelesõbra programm, XXVIII laulupidu «Iseoma» ning Johannes ja Joosep Aaviku majamuuseumi tegevus.![]()
![]()
2025. aasta keeleteokonkursi peaauhinda jagavad kaks keeletegu: eesti keele õppele pühendatud koolikorraldus Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuses ja Eesti vanema piiblitõlke sõnastik. ![]()
![]()
Rahvahääletuse võitis võrokeelne taskuhääling „Poodi man”.![]()
![]()
Täname kõiki esitajaid ja hääletajaid, õnniteleme võitjaid!
Müürilehe kultuuritoimetaja Peeter Kormašov väisas Kuressaaret ja muljetas – loetagu! Aavikute majal oli hea meel olla väisaja vaut (võõrustaja, Aaviku sõna aastast 1930) ja tutvustada me suurmeeste kodu.![]()
![]()
Täname ka Thule Koda, kes Müürilehte tellib, võtke tasuta ja lugege:)
Läheneme emakeelepäevale! Tapal toimus 30. mail 1908. aastal kogu Eestit puudutav sündmus: seal peeti esimene eesti kirjakeele konverents. Konverentsil osales toona 13 keelemeest (nende seas muidugi Johannes Aavik): kuus Tartust, kuus Tallinnast ja üks vahemees Tapalt.![]()
![]()
Koosolek oli vaidlusrohke. Üks põhilisi vaidluspunkte oli, kas kasutada pikki vokaale ää, üü, õõ või diftonge ea, üi, õe – kas kirjutada näiteks hea heal või hää hääl. Arutlus lõppes omamoodi kompromissiga: otsustati üldiselt pikkade täishäälikute poolt, näiteks hääl, jääma, päästma; hüüdma, nüüd, tüütama; võõras, mõõk ja rõõm. Erandlikult tuli kirjutada ea kuues sõnas: hea, pea, teadma, seadma, seal, teal ’siin’; diftong õe jäeti vaid kolmes sõnas: õel, nõel, sõel.![]()
![]()
Saavutati kokkulepe, et kirjakeeleks saab Põhja-Eesti keskmurre, küll mõningate parandustega. Tartu ja Tallinna keelemehed sõlmisid Tapal keelerahu, ületades sellega omavahelised erimeelsused ning astudes esimese sammu eesti kirjakeele ühtlustamiseks. ![]()
![]()
Vaata head ülevaadet eesti keele ja kultuuri tormilisest arengust 20. sajandi alguses siit, kus nimetatud ka Johannes Aavik: jupiter.err.ee/1609939930/luhhike-oppetus-eesti-kultuurist![]()
![]()
Teksti allikad: www.tapamuuseum.ee/muistised/tapa-malestusmargid/kirjakeelekonverents/![]()
Raimo Raag, "Talurahva keelest kirjakeeleks", Tartu, 2008.![]()
Foto teht Jupiterist.
Öelgem täna kellelegi: "Sa oled nii sulnis!" ja siis kohe otsa, et "Kas tead, et 'sulnis' on Johannes Aaviku sõna, mille ta lõi aastal 1919? Sel samal aastal, kui Mussolini lõi oma esimese fašistliku rühmituse ja kui Vene kommunistlik partei lõi 5-liikmelise poliitbüroo – Lenin, Trotski, Stalin, Kamenev, Krestinski? Make words, not war!" ![]()
![]()
Näitelause Tiiu Erelti "Väikesest uudissõnastikust" (1983): Naise hääl, olek ja naeratus – kõik olid sulnid."![]()
![]()
Tallinna Botaanikaaia palmimaja on sulneid orhideid täis:)![]()
![]()
SULNIS [sulni] – magus-armas, õnnestavalt, peenelt, meeldiv, magus. Võrdle soome suloinen, eesti kaunis. (1919)
Ühel päeval aastas tuleb luulet valjusti lugeda. Eesti luulet. Vähemalt ühel päeval. Ja hea, kui nii, et vähemalt üks teine inimene seda kuuleb, kuulab. Hea, kui rohkem.![]()
![]()
Aavikutes loeti ja kuulati eile kokku 12 eesti luuletajate luuletust ja leiti lugeja, kes esindab Saaremaad 14. märtsil ehk meie emakeele päeval Pärnus Koidula muuseumis.![]()
![]()
Hoiame pöialt!