Kahe suure saarlase, silmapaistva keeleteadlase Johannes Aaviku (1880 – 1973) ja armastatud muusikapedagoogi Joosep Aaviku (1899 – 1989) majamuuseum Kuressaare südames.
Selmetipäev
Selle asemel, et…
Aaviku avantyyr
Anname soomlastele ja prantslastele tagasi, mis Johannes Aavik omal ajal neilt laenas.
Kõige lihtsam ja kiirem on meie igapäevaste tegemistega kursis olla läbi Facebook’i uudistevoo
"Eelmise nädala veetsin Johannes ja Joosep Aaviku majamuuseumis Kuressaares. See 150 aastat maja on lugude ja raamatute aardelaegas! Suured tänud muuseumi juhatajale Merit Karisele külalislahkuse ja põnevate teadmiste jagamise eest! Õppisin mitu uut Johannes Aaviku leiutatud sõna – neid leidub ka tillukeste raamide seest ootamatutes kohtades muuseumis – ja sain jälgida koolilaste töötubasid Aaviku keele ja Saaremaa murdekeele teemadel. Aavikute majja läksin selleks, et viimistleda rahus ja üksinduses, kaugel Tartu rahututest, mõningaid ilukirjanduslikke tekste, aga seda ma seal ei teinud.Nimelt hingedepäeva hommikul leidsin vannitoa põrandale kukkunud raami killud ja nende seast sõna "nembe" (häätahtlik, mitte-nõudlik, vt. Antoine Chalvin: "Johannes Aavik ja eesti keeleuuendus", tlk Heete Sahkai, Gigantum Humeris, 2023). See oli muidugi märk, millest ma mööda vaadata ei saanud. Veel samal õhtul lugesin J. Randvere aka Johannes Aaviku kirgliku fantaasia nimega "Ruth", kus ta kirjeldab oma unistuste naist – kes just nimelt ongi nembe, kuigi jutustuse kirjutamise ajal ei olnud ta seda sõna veel leiutatud. Ja terve nädala kirjutasin ainult nembest ja "Ruthist". Kui ma ei kirjutanud, hulkusin sügise-sulnis Kuressaares, laadisin oma akusid kohvikutes, mere ääres, spaas. Üks sõber helistas mulle reedel, aga ma ei saanud temaga pikalt rääkida, kuna olin just massööri juurde minemas."Ma kadestan sind," kostis sõber. "Alati, kui ma helistan sulle, sa oled Soome tippkirjanikega šampust joomas või resideerid mõnes paradiislikus pelgupaigas." Jah, just niimoodi ma elangi, kaks korda aastas, või nii 😉"Nii muljetas Heidi Iivari, Aavikute novembri alguse loomeresident ja Soome päritolu Tartu kirjanik, tõlkija, kirjanduskriitik ja Soome Instituudi programmikoordinaator.Heidilt on ilmunud kaks kakskeelset luulekogu “Tarton sarjarakastaja / Tartu sariarmastaja” (Enostone, 2021; 2. trükk 2023) ja „Meidän suvun miehet / Meie suguvõsa mehed“ (Enostone, 2024). Täname tulemast!
Täna on parim päev mitte banaanikala püügiks, vaid et koos isa või vanaisaga valmistada martul – tahmane kartulist mardiküünal – et see homme, mardilaupäeval aknale või lauale panna.Monika Undo, Läänemaa Ühisgümnaasiumi eesti keele ja kirjanduse õpetaja keelenupp ajalehes Lääne Elu 6.11.2026: "Kuidas tähistada tänapäeval mardipäeva? Üks võimalus on teha martul.„Martul" (mart + kartul) on kartulist mardiküünal, mille võib panna näiteks aknalauale märgiks, et mardid on perre oodatud. Martul kuulub Aavikute majamuuseumi arendaja Merit Karise sõnaloomesse.Keeleteadlane Johannes Aavik pani paljude enda välmitud sõnade puhul kirja, millal ja kus need sündisid. Näiteks sündis „malbe" 29. juuli 1931. aastal kell 6 aias murul lesides.„Martuli" sünnipäev on aga 6. novembril 2019 kell 20.15 ning sõna sünnikoht on Vancouver. Merit Karise meenutab: „Taipasin, et mardipäeva sobiks meie oma kartulist küünal, mis on oma loomulikus olekus mullane, mõnusalt määrdunud ehk tahmane – nagu üks õige mart olema peab."Soovitusi martuli valmistamiseksLõika suur kartul pooleks.Lõika alumise poole serv veidi sügavamaks, et poolte kokku pannes moodustuks suu. Uurista alumisse poolde teeküünla jaoks sobiva suurusega õõnsus.Seejärel uurista kartuli ülemine pool ning tee sellele silmad ja ninaaugud.Lõpuks tee kartuli ülaossa auk, et martul saaks paremini õhku.Enne martulit sündis Merit Karisel samal põhimõttel õunaküünal, mis sobiks kadripäevaks. Karise: „Laenakem suurest ilmast häid ideid ning rakendagem neid loovalt oma kodus oma kenade kommete järgi."Mõnusat martulite valmistamist!"Foto ja fotol oleva martuli autor on Merit Karise.
See pole üksi hull, kes teisi lööb,hull samuti, kes laseb ennast lüüa!See pole üksi narr, kes teiste leiba sööb,ka see, kes laseb enda laualt süüa.Kes kannatades vaikselt ennast müüs,ei müünd end üksi, vaid ka kõiki teisi,kuid see, kes tõmbas selga sõjarüü,läks vabastama endaga koos teisi.Aira Kaal täna 115SÜG-i 12. lennu humanitaarharu tütarlapsed koos klassijuhataja Aleksei Sepaga. (lõpetasid 1930). III rida 4. Aira Kaal. , SM F 4044:250 F, Saaremaa Muuseum SA, www.muis.ee/museaalview/324131
Kas on kiisika moega poisid? Kuressaare Hariduse Kooli 5. klassid käisid täna Aavikute majas ning aias, kus näitlesid ja arvasid ära saarekeelseid ütlemisi, panid paari murde- ja kirjakeelt ning sirgeldasid nii ühe saarlase, Johannes Aaviku loodud, kui ka suure hulga saarlaste loodud ehk murdekeelseid sõnu, püüdes kõla järgi ära arvata, millist inimese omadust võiks sõna tähendada. Täname Saarekeele grupi vedajat Kristiina Maripuud ning Margit Tammelehte Mihkli talumuuseumist, kes Aavikute maja saare murdekeele tunnile õla alla panid!:)Ja nüüd siis see kena sõna 'kiisikas':Kiisikas ehk üleannetu, nt:🔵 See on üks kiisika moega poiss. [Pöide]🔵 Ää mine nõnde kiisikate seltsi mette. [Pöide]Ka keesikas (pigem tähenduses 'vallatu'), nt:🔵 Igavene keesikas ehk uherdi jurakas, `seike `kangest terav, vallatu jooseb igas `kohta. [Jaani] 🔵 Se‿o `kangest keesika iŋŋega laps. [Pöide]🔵 Keesik, kes äi seesa `koskis. [Pöide]Allikas: Eesti murrete sõnaraamat
Kui täna või homme õhtul juhtub, et keegi kolistab ukse taga, soovitame ukse avada ja valjul häälel hüüda all toodud tervitus! Ja kommi anda ainult pärast seda, kui uksetagused tegelased on ära arvanud, mida tähendavad 'jõlbe' ja 'iinima' ning kinnitanud, et teavad, kes lõi sõnad 'laip' ja 'kolp':) Kõige targem oleks aga tegelased mardi- ja kadrisantidena tagasi kutsuda:)
Me kõik ammu teame ja praegu näeme, et Prantsusmaa on andnud maailmale valgustuse ja revolutsiooni ehk kaasaegse demokraatia alused, eriti kodanikuõigused, pluss sauté, sous-vide, julienne, flambé – kuid mida oleme andnud meie Prantsusmaale? Täna viimane võimalus all kommentaaris oleval lingil! Tuntud pilt on vaba kasutusõigusega.