Kahe suure saarlase, silmapaistva keeleteadlase Johannes Aaviku (1880 – 1973) ja armastatud muusikapedagoogi Joosep Aaviku (1899 – 1989) majamuuseum Kuressaare südames.
Kõige lihtsam ja kiirem viis meie igapäevaste tegemistega kursis olla, on läbi Facebook’i uudistevoo
1. novembril saatsime Tartus Peetri kirikus ära ja sängitasime Raadi kalmistule Helgi Vihma (5.06.1931 – 12.10.2025), kõige säravama naeratusega eesti keeleteadlase ja kultuuriloolase, tänu kellele teame Johannes Aavikut nii, nagu praegu. ![]()
![]()
Leksikoloog, leksikograaf ja terminoloog Helgi Vihma oli tuntud Johannes Aaviku pärandi uurija, propageerija ja jäädvustajana. Vihma õpinguaastail oli pagulasest keeleteadlase tegevuse uurimine kas suisa keelatud või ebasoovitav, 1960. aastate sula ajal pandi aga kokku (Karl Mihklaga) Aaviku juubelikogumik „Üheksa aastakümmet“ (1971). ![]()
![]()
1977. aastal algas Vihma koostöö Pöide Looduskaitse Seltsiga ning Saaremaal sai 1980. aastal teoks kaks Aaviku-teemalist konverentsi ja avati mälestuskivi keelemehe sünnikülas. Kui Aaviku sünnist möödus 110 aastat, korraldas Helgi Vihma rahvusraamatukogu töötajana konverentsi „Keelereform ja raamat“, kahel päeval Tallinnas ja kolmandal Kuressaares. Samal 1990. aastal ilmus ka Vihma koostet ja kommenteerit „Kultuurilugu kirjapeeglis: Johannes Aaviku ja Friedebert Tuglase kirjavahetus“![]()
![]()
1992. aastal täitus tema kaks suurt soovi: juunis avati Kuressaares Aavikute majamuuseum ja septembris alustas tegevust Johannes Aaviku Selts. Helgi Vihma oli seltsi esimees aastail 1992–2007, hiljem auesimees. Tema kujundas seltsi töörütmi ning hakati välja andma sarju „Keeleuuenduse kirjastik“: A-sarjas ilmub Aaviku enda töid, B-sarjas tema tegevusega seotud ja sellest mõjutet keele- ja kultuurikäsitlusi, sh „Artikleid ja arhivaale“. Magistrikraadi kaitses Vihma tööga „Johannes Aaviku kujunemine keeleuuendajaks“ (1993). ![]()
![]()
Vihma üks mahukamaid töid oli Aaviku käsikirjalise päeviku „Ideepe“ trükkitoimetamine (2010). Veel 90aastasena avaldas ta monograafia „Johannes Aavik – aatemees ja keeleuuendaja“ (2021).![]()
![]()
Aavikute majamuuseumi aeda istutasime 2024. a suvel Helgi auks naumapuu, mida Helgi ise ka nägi, istudes oma nimipingil, mille talle pühendas Johannes Aaviku Selts.![]()
![]()
Johannes Aaviku Seltsi teade Sirbis: www.sirp.ee/helgi-vihma-5-vi-1931-12-x-2025/![]()
Foto: Merit Karise
Noored pärandvaderid käisid täna kribinal-krabinal Aavikute aiast üle, jõid roosidega tassidest marjateed, krõbistasid küpsist ja mängisid Aavikute aia uut mängu "Kuidas käib käimine?", kus kuulata ja kehastada sõnade kõla ja rikastada oma sõnavara selliste liikumisviisidega nagu koperdamine, kulgemine, kikerdamine, kooberdamine, kooserdamine, kappamine, kolamine – ja nii edasi kuni kempamiseni välja!![]()
![]()
Täname riisujaist õpilasi ja õpetajaid, tulge jälle!:)
J. Randvere sai eile õhtul Kuressaares peale kontserti kingiks J. Randvere 116 aastat tagasi kirjutatud "Ruthi" eriväljaande, Johannes Aaviku teose ideaalnaisest, ja saab nüüd pimedail õhtuil lugeda klaverimängu hoost ja fantasiast:)![]()
![]()
"Ta on veel selle poolest iseäralik, et tal muusikalikku fantasiat on, nii haruldane asi naise juures, ja pääle selle oskus neid fantasiaid julges ja algupärases improvisatsionis kuuldavale tuua. ![]()
![]()
Muusikalik ettekujutus on tal mängimise võimega nii ühte sulanud, et ta kõik, mis ette kujutab, ka kõige keerulisemad akkordid, kõige mässavama helide möllu võib otsekohe ära mängida.![]()
![]()
Teiselt poolt on ta nootide lugemises niisuguse osavuse omandanud, et ta kõige raskemas klaveri partituris, täis akkordide ja passaashide rägastikka, mitte enam tummi noota ei näe, vaid mõttes helisid kuuleb, just nagu mängitaks talle ette.![]()
![]()
Ta maitseb silmadega muusikapala niisamuti nagu teine luuletusi silmadega, ilma deklamatsionita, maitseb. Sellest järgneb järgmine nähtus, kui ta nootidelt mängib: selle asemel et nootide järele klahvisid lüüa ja alles siis klaveri helides nootide muusikalist sisu kuulda, nagu see harilikult, kui tükk raskem ja keerulisem, mängib ta neid helisid ainult ära, mida ta lihtsa nootide nägemise tõttu juba kuulis kõlavat.![]()
![]()
Muidugi sünnib see protsess nii ruttu ja peaaegu iseteadmatalt, nõnda et nootidelt nähtud ja klaverilt kuuldud helid ta iseteadvuses üheks sulavad. Niisuguste eeltingimiste juures on loomulik, et ta ettekujutatud ehk meeles peetud muusikatükki võib partituriks kirjutada, ilma ühelgi mänguriistal katsumata.![]()
![]()
Sarnast naist võiksin ma tõepoolest austada ja jumaldada kui ülinaist, kelle kingapaelu ma väärt ei ole lahti päästma!"![]()
![]()
Nii ülistas ja tunnustas 29-aastane Johannes Aavik pseudonüümi J.Randvere all oma ideaalnaise klaverimänguoskust. ![]()
![]()
Täname köiki osapooli eilset kaunist kontserti Julian Milkise ja Johan Randverega Kuressaarde toomast!
Kirjutab J. Randvere: "Pääle andide teadustes on tal veel suured talendid kunstides; muu seas mängib ta meisterlikult klaverit, sest ta on tingimata muusikalik.![]()
![]()
Kuid mitte üksi ei mängi ta laitmata tehnikaga, mis siiski mitmed naised kätte saavad, vaid ta paneb oma mängusse ka peenema, isiklikuma arusaamise, mis harilikult naistel puudub, kes enam-vähem masinlikult töötavad.![]()
![]()
Ta tunneb muusika ajalugu ja harmonia teoriat. Ta on oma aja kõige suuremaid virtuosisid kuulnud, kõige tähtsamad ooperid näinud. ![]()
![]()
Nagu see loomulik, tunneb ta hästi muusika kirjandust, iseäranis mis klaveri omasse puutub, kus ta hulga tükkisid pääst oskab.![]()
![]()
Pääle selle, et ta nõnda nimetatud klassilikku muusikat ja vanemaid komponistisid tunneb ja Bachi, Beethovenit, Chopin'i, Schumanni, Liszti, Brahmsi, Tschaikovskit mängib, paneb ta ka käesoleva aja muusika edenemist suure huvitusega tähele, tunneb interessi uuemate komponistide kohta, nagu Saint-Saens, Grieg, Franck, Richard Strauss, Vincent d'Indy, Debussy, Rachmaninov, Sibelius, Reger jt.; ta muretseb omale ikka uute tähelepanemist äratanud ooperite partiturid."![]()
![]()
Kas Johannes Aavik aimas 1909. aastal "Ruthi" kirjutades, et tema pseudonüüm J. Randvere sünnibki, päriselt, andeka pianisti ja esinejana ehk Johan Randverena aastal 1990? ![]()
![]()
Juba homme saate ise võrrelda, kuidas kahe J. Randvere arusaamad klaverimängust kokku kõlavad:) Piletid siit: thulekoda.ee/kino/?p=tutvustus&film=5277baca-091a-47c7-a7cb-7d891df49692![]()
![]()
Tekst: J. Randvere (Johannes Aavik) "Ruth", 1909.![]()
Foto: Johan Randvere FB-lehelt
Hõirime ja hõiskame! Anu Lambi teatriteksti "Johannes Aavik. Keeleuuenduse lõpmatu kurv" taasavaldamine Johannes Aaviku 145. sünniaastal on ju parim kink! Ja muidugi kutsume Anu Lambi külla ja loomeresidentuuri! Aitäh, Loomingu Raamatukogu🙂🪼 Loomingu Raamatukogu kuldsari 2026 🪼![]()
![]()
Loomingu Raamatukogu kuldsari toob taas lugejate ette palavalt armastatud teosed aastakümnete jooksul ilmunud raamatutest. 2026. aasta valikus tõmbame lõpmattuseni keeleuuenduse kurvi, vaatleme ühiskonna ootusi naistele, elame kaasa kodust kaugel olevatele inimestele, mõtleme eluvalikute üle kodus, tööl ja saare peal ning suundume seiklusretkele kolikambrisse. ![]()
![]()
2026. aastal ilmuvad:![]()
![]()
🫐 Anu Lamp, „Johannes Aavik. Keeleuuenduse lõpmatu kurv“.![]()
![]()
🫐 Liv Ullmann, „Muutumine“. Norra keelest tõlkinud ja uustrükile saatesõna kirjutanud Anu Saluäär.![]()
![]()
🫐 Ágota Kristóf, „Eile. Line, aeg. Mathias, kus sa oled?“. Prantsuse keelest tõlkinud ja saatesõna kirjutanud Triinu Tamm.![]()
![]()
🫐 John Steinbeck, „Me tusameele talv“. Inglise keelest tõlkinud Harald Rajamets.![]()
![]()
🫐 Tõnu Õnnepalu, „Lõpetuse ingel“.![]()
![]()
🫐 Saki, „Sredni Vashtar ja teisi jutte“. Inglise keelest tõlkinud Anne Lange ja Katrin Kern. ![]()
![]()
Loomingu Raamatukogu kuldsarja on kujundanud Maris Kaskmann 💙![]()
![]()
Raamatutest lähemalt:![]()
www.loominguraamatukogu.ee/raamatud/lr-kuldsari/![]()
![]()
Raamatud saab soodsalt ette tellida 31. detsembrini 2025:![]()
tellimine.ee/kuldsari
Täna on Eesti raamatu päev, mille puhul paslik välja otsida kõige vanemad raamatud oma riiulilt: ![]()
![]()
"Kuulin sõna… Mu Jumal, kus ma olen? Pää kohal rängad suitsused pilwed; nad rüselewad, nad kihutawad kui kari wihaseid kole-elukaid… aga sääl, all, teine kole-elukas: wihaselt mässaw meri… ![]()
![]()
Walge waht kramplikult sätendab ja keeb temas mättaina, ja kollakaid laineid tõstes peksab ta jämedal korinal wastu määratut pigimusta kaljut.![]()
![]()
Tormi hulumine, kihawa sügawiku jäätaw hingus, woogude murdumine wastu kallast, raske loiske, milles aeg-ajalt näib kuulduwat midagi nagu hädakisa, kaugeid püssipauke, kella helinat lõhestawat hulumist ja kalda kiwide riginat, nägemata kajaka äkiline karjatus, ähmasel taewapiiril wankuw laewakere – kõikjal surm, surm ja koledus… Pää hakkas minul pööritama- ja ma sulgesin uuesti silmad. ![]()
![]()
– Mis see on? Kus oleme?![]()
![]()
– Wight'i saare lõunarannas, Blackgang'i rahna ees, kus nii sagedasti laewu puruks läheb, lausus Ellis, sel korral eriti selgel toonil ja, nagu mulle näis, mitte üsna kahjurõõmuta…"![]()
![]()
"Viirastused", 1864, Johannes Aaviku tõlgitud ja ta enda asutatud kirjastuses Reform 1915. avaldatud üks varasemaid eestikeelseid ulmetõlkeid, milleks Ivan Turgenevi vähetuntud ja alahinnatud jutustus, mis käsitleb mälu ja kaotuse, elavate ja surnute vahelise seose teemat ühendades psühholoogilise sügavuse ja üleloomulikud sündmused. ![]()
![]()
Milline on teie kodu vanim eestikeelne raamat?