Kahe suure saarlase, silmapaistva keeleteadlase Johannes Aaviku (1880 – 1973) ja armastatud muusikapedagoogi Joosep Aaviku (1899 – 1989) majamuuseum Kuressaare südames.
Kõige lihtsam ja kiirem viis meie igapäevaste tegemistega kursis olla, on läbi Facebook’i uudistevoo
Kristiina, Tiina, Fred, Luule, Taimi, Kornelia, Andrus, Juuli, Priidik, Inge, Ülle, Lemmi, Lembi, Madis, August (Kutt), Ülar, Ingel, Ragna, Iida, Meeta, Ülo, Lembit, Marvi, Leonilla, Mehis, Harald, Eveli, Meinhard, Janne, Eevi, Maria, Urve, Loovise, Kreet, Kaarina, Salme, Ellen, Astrid, Miina, Urmas, Merike, Leini, Olli, Mann, Kai, Paula, Oskar, Seeru (Serafima), (Anastass)Siia, (Ar)Seeni, Tähve (Timofei), Akiliina Kasesoo ehk Oja Liina, Innokenti, Olga, Siima (Serafima), Timmu (Timofei), Matrona, Minni (Vilhelmiine), Juhan, Sassa, Vassel, Voldemar, Linda, Erika, Arnold, Ärbi, vana Sander ja noor Sass, Senni (Ksenja), Jefrosinia (Roosi), Julius ehk Jull, ning muidugi Johannes ehk Juku ehk![]()
![]()
Aavikute majas sündis eile majasisene publikurekord – inimesi istus ja seisis igas toas ning koridoris – tänu põnevatele ja üllatusi täis ettekannetele Saaremaa isikunimedest. Täname Kristiina Maripuud, Tiina Laansalu, Fred Pussi, kes võimaldasid piiluda valmivasse eesti perekonnanimede paksu raamatusse, ja külastajaid!![]()
![]()
Postitusi tuleb veel, poetame siia ja Saaremaa Muuseumi lehele lähiajal põnevaid kilde muuseumiööl kuuldust.![]()
![]()
Fotod: Merit Karise
Oh, kui mesimagusalt lõhnab Aavikute aia läiklehine mahoonia, mille ingliskeelne nimi 'oregon grape' vihjab sellele, et oma kodumaal Põhja-Ameerikas on metsikult kasvav mahoonia olnud hinnatud mahla- ja veinimari.![]()
![]()
Homme tasub aga Aavikutesse sammud seada lisaks meelõhnale seetõttu, et muuseumiööl saab selgeks, kuidas on saarlased oma ees- ja perekonnanimed saanud. ![]()
![]()
Ootame teid kuulama, meelõhna nuusutama ja teed jooma:)
Laupäeval lastega Aavikutesse! Huuro tahab näha, milline ta välja näeb ja mõni kuju tahab endale nime:)
«Aaviku ema olnud suuresti oma isasse: käharate juustega ja sõstrasilmadega, väga tundeergas ja ilumeelne, tuliloomuline ja elava kujutlusvõimega.» ![]()
![]()
Johannes Aaviku emapoolsed esivanemad pärinevad Valjala kihelkonnast Võhksa (Wexholmi) mõisa piirkonnast.![]()
![]()
Selles suguvõsa-liinis on ta kaugeimaks teadaolevaks esiemaks Vannamoisa Jahni ema Marre (1715-11. VIII 1790).![]()
![]()
Rahvasuu jutustab, et keeleteadlase emapoolne vanaisa Ado Vesik (Vessik) erinenud silmahakkavalt harilikust saarlasest. «Ta olnud käharpäine, tõmmuvereline ja romantilise hingelaadiga väikesekasvuline mehike, keda tegelik talutöö pole üldse huvitanud.» ![]()
![]()
Kui tuliloomus, ilumeel ja kujutlusvõime on juba emapiimaga sees, tuleb mõistagi keelt uuendada, selmet põldu harida:)![]()
![]()
Foto: www.muis.ee/museaalview/3159300;jsessionid=3176CEFBA73A391440A58E05F949E3F![]()
Tsitaadid: Üheksa aastakümmet: pühendusteos Johannes Aavikule, Valgus, 1971
Siiras tänu! Pärandivaderite talgutel korrastas Saaremaa Gümnaasiumi G2. oomadara klass Johannes Aaviku pere hauaplatsi, kus puhkavad ta isa Mihkel, ema Ann, õed Liisi ja Juuli, ning tädi Anna.![]()
![]()
Johannes ise ootab ikka Stockholmi metsakalmistul kodusaarele naasu.![]()
![]()
Foto: Piret Tänav, klassi kaavitaja
Sepp, Mägi ja Saar on Saaremaa enamlevinud perekonnanimed, kirjutab Tiina Laansalu ( Eesti Keele Instituut ), kes 17. mail räägib meile muuseumiööl põhjalikumalt just nimelt Saaremaa perekonnanimedest:
Keeleminutid. Perekonnanimede käänamise paradoks
kultuur.err.ee
Perekonnanimed on huvitav osa keelest, need annavad meile võimaluse käänata sõnu, mida me muidu ei kääna. Samuti võib perekonnanimede puhul tekkida olukord, kus üht sõna on käänatud nii-öe…