Aavikute maja
Kahe suure saarlase, silmapaistva keeleteadlase Johannes Aaviku (1880 – 1973) ja armastatud muusikapedagoogi Joosep Aaviku (1899 – 1989) majamuuseum Kuressaare südames.
Kõige lihtsam ja kiirem viis meie igapäevaste tegemistega kursis olla, on läbi Facebook’i uudistevoo
Armas aeg! Armas eesti keele ja kirjanduse õpetaja Monika Undo on esitanud kogu Aavikute maja 2025. a eesti keele alase tegevuse Johannes Aaviku 145. sünniaasta puhul – ajarännaku eesti keele revolutsiooni, selmetipäeva, esseekonkursi, kirjandustänava sõnaorigami jm – aasta keeleteoks!❤️ Täname südamest ja palume lahkelt kommentaaris toodud linki väisata, kõiki väärilisi kandidaate vaagida ja hääletada kas või mitme teo poolt! ![]()
![]()
Fotol 90-aastane Johannes Aavik koos oma kassi Sipsiga: www.muis.ee/museaalview/2747329
Kirjanduse päeva puhul ajast, mil vanaemad lugusid valitsesid ja maailmu lõid:![]()
![]()
"Olles heitnud õhtul voodisse, pani vanaema kõigepealt piibu laudile, tõstis padja pea all püstakile, võttis laudilt katekismuse, siis palaka alt õlekõrre, näpistas küünega sellele paraja pikkuse, otsis loojärje üles ning algas lugemine, õieti veerimine. Veerinud ma küll palju ei ole, sest lugemine sai mulle enne pähe, kui et veerima tõsiselt oleks saanud hakata. Olime veerimisest väsinud, tuli laulutund. Siin õppisin oma esimesed laulud: «Kas on linnukesel muret» ja «Hoidis Hindrek lambakarjad metsa ääres ilusti».![]()
![]()
Sellega polnud veel kõik. Peale laulu käskis vanaema küll Eessukese kaissu hüüda ja magama jääda, aga enne ka ikka ei leppinud, kui vanaema ühegi muinasloo ka oli ära jutustanud.![]()
![]()
Siin said mulle tuttavaks kõik vaeslapse ning rikka peretütre lood, kõik mõisa rehepapi ja vanapaganajutud. Mäletan ka, et ma vanaema suust õige palju kuulsin kurjadest mõisa kubjastest, aidameestest ja härradest, peksust pingil ja kaagisambas. Enamasti kõik on nad praeguse ajani elava pildina meelde püsima jäänud."![]()
![]()
Valjalast pärit Karl Kider (1882 – 1946) oli eesti ajakirjanik, pedagoog ja kirjanik (kirjanduslik pseudonüüm Redik Soar), Johannes Aaviku ja Villem Grünthali kaas-nooreestlane.![]()
![]()
Tekst: Redik Soar (Karl Kider) "Esimesilt päevilt", LR '75.![]()
Foto: SM F 3231 F, Saaremaa Muuseum SA, www.muis.ee/museaalview/3093830
Aitäh! 2025. aastal oli Aavikute majas elevust ja naeru, kallistusi ja õlalepatsutusi, säravaid ja vahel ka niiskeid silmi, mis kõik võttis kokku täna kohale jõudnud suur kohaliku kogukonna tunnustus ehk Eesti Kultuurkapitali Saaremaa ekspertgrupi aastapreemia laureaadi tiitel koos preemia ja Louis Kahni raamatuga:) Aitäh!
Hiidlased, terit teitele naabersaarelt, kiikasime Johannes Aaviku 1921. aasta "Uute sõnade ja vähem tuntud sõnade sõnastikku" ja 'molu' on seal kenasti sees, just selles tähenduses nagu tänases Keelesäutsus Tiina Paet EKIst selgitab:![]()
![]()
"Molutama lähtub sõnast molu. Molul on mitu tähendust: esiteks 'ebameeldiv nägu või olend' ja teiseks 'suu'. Kolmandaks saab nii öelda inimese kohta, harilikult tahtes viidata tema tobedusele või nõmedusele. Molutama tähendab EKI ühendsõnastiku järgi 'niisama vahtima ja tegevusetult passima'." ![]()
![]()
Aaviku kui rööprähklejast raamatusõbra jaoks võis üks positiivne molutamine välja näha vast nii: "Siis vahel võtaksin mõne neist käsikirjalisist raamatuist, läheksin sellega välja – kuhugi loodusesse suvel, või sygisel ja talvel kohvikusse või restoraani ja sääl loeksin oma lõbuks, nautides sisu, stiili ja keelt. Olen seda möödunud suvel teind Poe „Pym'i looga" ja ta „Valit novellide" esimese kogulmaga, samuti Bourget' ,,Julma mõistatusega" mu omas tõlkes. Sain nende raamatute lugemisest tõesti suurt naudingot."![]()
![]()
Kuula või loe Keelesäsutsu tervikuna, link kommentaaris.![]()
Lõik Aaviku IDEEPEst,
Juuvime ja hõirime! Soovitame soojalt!Ilmunud on LR kuldsarja 37. raamat – Anu Lambi „Johannes Aavik. Keeleuuenduse lõpmattu kurv“ 🩵![]()
![]()
Eesti keeleteadlase Johannes Aaviku (1880–1973) keeleuuendus oli täiesti ainulaadne ettevõtmine: süsteemselt ja sihikindlalt otsis ta võimalusi, kuidas eesti keelt puhastada, korrastada, rikastada ja kaunistada. Rikas keel on „kallis varandus, mille saamiseks maksab vaeva näha ja millest vaimustet olla. Seepärast uuendagem keelt! Uuendagem kirjakeelt! Uuendagem pööraselt!“ – nii kõlas tema meeldetuletus ja üleskutse kõigile eesti keele kõnelejatele.![]()
![]()
Näitleja, teatripedagoog ja tõlkija Anu Lamp (snd 1958)kirjutas Johannes Aaviku keeleuuendusmõtteist inspireerituna kongeniaalse ja sütitava teksti, mis sai 2006. aastal aluseks Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikooli XXII lennu lavakavale „Keeleuuenduse lõpmattu kurv“. ![]()
![]()
Raamatu lõppu on lisatud valik teatritudengite stiiliharjutusena kirja pandud keeleuuenduslikku omaloomingut otsekui vastusena Aaviku 1961. aastal väljendatud mõttele: „Ja ma loodan, et tulevikus ehk leidub siiski, tõuseb mõni noor, kes hakkab mulle abiliseks ja minu tööd jätkama või vähemalt üritama ja soovitama, propagandat tegema, et rohkem läbi läheks. Seda ma loodan.“ ![]()
![]()
📖 Loe katkendit raamatust: www.loominguraamatukogu.ee/book/johannes-aavik-keeleuuenduse-lopmatu-kurv/![]()
📖 Paberraamatu saab hõlpsasti hankida: e-pood.kultuurileht.ee/toode/johannes-aavik-keeleuuenduse-lopmattu-kurv/
Õpetajate Lehes kena pikk reportaaž Saaremaa Gümnaasiumi ajarännust 1901. a Arensburgi Johannes Aaviku 145. sünniaastapäeva puhul, täname Laura Jõgarit, kes õpilastega koos rändas!![]()
![]()
„Väga huvitav on olnud niimoodi ajas tagasi minna. Pole varem osanud mõelda, millised need koolipäevad sel ajal olid. Riietus oli teistsugune kui tänapäeval, samuti see, millest tohib rääkida ja millest mitte,“ rääkis SG abiturient Berit.![]()
![]()
Loo link kommentaaris.![]()
Foto: Allan Mehik