Aavikute maja
Kahe suure saarlase, silmapaistva keeleteadlase Johannes Aaviku (1880 – 1973) ja armastatud muusikapedagoogi Joosep Aaviku (1899 – 1989) majamuuseum Kuressaare südames.
Kõige lihtsam ja kiirem viis meie igapäevaste tegemistega kursis olla, on läbi Facebook’i uudistevoo
Tähelepanu kõik, kes te ei mahtunud eelmise aasta muuseumiööl Aavikute majja – nüüd on tänu Teisipäevaklubile teie võimalus! ![]()
![]()
Tiina Laansalu, kel täna sünnipäev – soovime põrpivat päeva! – on Eesti Keele Instituudi keeleajaloo, murrete ja soome-ugri keelte osakonna juhataja. Aastal 2020 kaitses ta doktoritöö kohanimede alal. Tiina Laansalu on ka Emakeele Seltsi abiesimees ning riiklike nimekomisjonide (kohanimenõukogu, isikunimekomisjon) liige. ![]()
![]()
Fred Puss on Eesti Keele Instituudi vanemleksikograaf, Tartu Ülikooli doktorant ja Eesti Isikuloo Keskuse juhataja. Ta on uurinud Eesti perekonna- ja kohalugu ning isiku- ja kohanimesid. Fred Puss on Eesti Genealoogia Seltsi auliige ja ETV sarja „Sinu uus sugulane“ ajaloolane-konsultant.![]()
![]()
Nii Tiina Laansalu kui ka Fred Puss kuuluvad „Eesti kohanimeraamatu“ ja „Eesti perekonnanimeraamatu“ autorite hulka. Koos kollektiiviga pälviti kohanimeraamatu eest Haridus- ja Teadusministeeriumi auhind „Aasta keeletegu 2016“.
Pühapäevast lugemist! Värskes "Vikerkaares" arvustab kirjandusteadlane Mart Velsker "Saare meesluule almanahhi", mille avapauk tehti Aavikute majas ja lõpudefilee Aavikute aias, ning mis "sisaldab – mõne väikese erandiga – asjaarmastajalikku luulet, mille puhul ei saa oodata, et see kirjanduses suuri avanguid teeks./…/Selliseid raamatuid tavaliselt ei arvustata. Kui aga seda siiski mõnikord tehakse, siis on esimene küsimus, miks üldse peaks raamatut märkama." ![]()
![]()
Velskri jaoks on vastuseks kõvad kaaned, viisakas väljanägemine, asjatundlik koostajatöö ning regionaalsus. Arvustaja nendib, et almanahhi olemasolu on kena, nagu ka see, et regionaalkultuuri ja turismi edendajad pole luulet unustanud, ning jääb ootama naisluule almanahhi ja Eesti saarte luuletajate antoloogiat.![]()
![]()
Keda aga arvustaja nimeliselt esile toob, loetagu ise "Vikerkaarest":)
Aga Aavikutesse sadas täna sisse Eesti erialaraamatukogude rahvas ja püstitas Johannese jauni äiveharjutuse lahendamise kiirusrekordi! Täname tulemast:)
Ystävät! Meillä on hyviä uutisia – saime Eesti-Soome Kultuurifondilt toetuse, et avada Johannes Aaviku suur võõrkeeltearmastus hüpikekspositsiooni ja haridusprogrammina prantsuse ja soome keele najal:![]()
![]()
"Soomekeele tundma-õppmine oli mulle pääle ladina- ja prantuskeele kolmandaks ilmotuseks. Sel keelel, nagu see muu seas esineb Juhani Aho teoseis ja stiilis, on isesugune uus iluvarjond. ![]()
Soomekeeles avaldub veel relieefsemana meie oma eestikeele yrgne omapärane vaim, hõng ja sisemine tämber.![]()
![]()
Seepärast just soomekeele kaudo jõudsingi eestikeele juure. Ka eestikeelel on oma eriline sisemine tämber, mida me eestlased ise hästi ei taju, sarnoti kui inimene hästi ei kuule ega tunne omaenese hääle kõla. Välismaalased, kes eestikeele ära õpiksid, oleksid võimelised seda paremin tajuma.![]()
![]()
Aga mulle näib, et eestikeelele on omane lihtne loomulikkus, vahest veelgi suurem kui soome- ja saksakeelel (viimane on mõeldud muidogi oma lihtsas koduses väljendusviisis).![]()
![]()
Aga teiselt poolt eestikeel, kui temas ykskord tarvitusele võetakse kõik uued vormid ja rohked uued sõnad, võib tõusta varjondirikka väljenduse võimeni ja saada peeneks instrumendiks kirjanikole, teadlaseile, tõlkijaile."![]()
![]()
Ühtlasi õnnitleme soomlasi ja soome keele sõpru 9. aprilli kui lipupäeva puhul, mil meenutatakse Mikael Agricolat, soome kirjakeele isa, kes tõlkis Uue Testamendi ja koostas esimesed soomekeelsed raamatud.
Tähelepanu, valmis olla, läks – president Toomas Hendrik Ilvese algatatud sõnaloomevõistlus Sõnaus tuleb taas! ![]()
![]()
Johannes Aaviku kodumuuseum Kuressaares pärgab 2026. a Sõnause rahva lemmikut paari vüünu pikkuse väisanguga, mis sisaldab siirast sissejuhatust suure saarlasest sõnameistri loomingusse ning sulneid sõnamänge:)![]()
![]()
Ja kuidas muidu saakski, kui Sõnause algataja president Ilves on kirjutanud nii: "Aavik mõistis varem kui teised, et üks kultuur saab maailmast aru vaid siis, kui sel on keel, millega on võimalik kirjeldada 20. sajandi eestlast ümbritsevat elu. Et eesti keelel on vaja sõnu. Õigemini, ta sai aru sellest, mida pidas silmas Wittgenstein oma esimeses raamatus, Tractatus Logico-Philosophicus, ja selle viimases osas, kus ta kirjutas: "Sellest, millest ei saa rääkida, tuleb vaikida". Mille kohta meil ei ole sõnu, sellest ei saa rääkida.![]()
![]()
Aavik adus, et täpsema sõnavarata eestlane püüaks – täpsemini, kirjeldaks – justkui läti cirvesega kurge. Uued sõnad, võet kas murde- või soome keelest, või koguni loodud de novo, sõnad, mida 19. sajandil ei mõistnud veel keegi, kuid milleta ei saaks me tänapäeval hakkama."![]()
![]()
Mõni näide sõnadest, millele Sõnaus kutsub üles pakkuma paremaid vasteid:![]()
![]()
brunch![]()
hot dog![]()
šašlõkk![]()
ketšup![]()
borš![]()
catering![]()
regeneratiivne![]()
kale ehk lehtkapsas![]()
![]()
Soovime kõigile suurt sõnaloomeindu ja jääme põnevusega ootama tulemusi!![]()
![]()
Kommentaaris lingid Sõnause üleskutsele ja president Ilvesele artiklile, kust ülal toodud tsitaat pärit.
Johannes Aaviku majamuuseumi munad – ovum, œuf, uovo, huevo, ovo, ou, Ei, ei, æg, egg, ägg, яйцо, jajko, vejce, kiaušinis, ola, tojás, αυγό, muna – Aaviku raamatu "20 Euroopa keelt" (1933) järgi. (Mitte etümoloogiasõnastiku, Sõnaveebi ega ÕSi järgi:)