Aavikute maja
Kahe suure saarlase, silmapaistva keeleteadlase Johannes Aaviku (1880 – 1973) ja armastatud muusikapedagoogi Joosep Aaviku (1899 – 1989) majamuuseum Kuressaare südames.
Kõige lihtsam ja kiirem viis meie igapäevaste tegemistega kursis olla, on läbi Facebook’i uudistevoo
MALBE on Johannes Aaviku loodud kunstsõna (1929), mille tähendus on 'vähenõudlik', 'tagasihoidlik'. Märkasime rõõmuga 'malbe' kasutust viimases Sirbis:![]()
![]()
"Nii nagu on malbe beež pehme põrandakate ja eksponeerimispindade valged paberirullid, on malbe kogu näitus. Aga naised, keda tutvustatakse, ei ole sugugi malbed, vaid eesti arhitektuuriloo omamoodi rokkstaarid. Tõsi, mitte ilmakuulsad solistid, kuid ometi need, kelleta bänd laval kõlab nagu lasteaia triangliansambel. Arhitektuuriajalugu ilma nende loominguta ei õpetata."![]()
![]()
Lugegem: www.sirp.ee/unustage-malbus-rokkige-taiega/
Marie Underil (1883 – 1980) oli eile sünniaastapäev. Ja kuna Londonis on parajasti Konrad Mägi näitus, siis siinkohal Underi luuletus, mis Mägi maalist "Meditatsioon. Maastik daamiga" (all pildil) kõneleb:![]()
![]()
Kuis pühib päikseräti kuldne kude![]()
Nüüd noote musti pisaraid, ning häält![]()
Ei ainust klahvistiku hammasrealt,![]()
Kus sätendab tumm, valge naerupude.![]()
![]()
Lamp – suure päikse väikene rivaal –![]()
On ootel laual siidikleidi punas.![]()
Ning seinal Mägi värvehõiskav maal:![]()
Noor naine, kaetud silmil, hardus-lunas.![]()
![]()
Siin tõuseb sohvapadjast, alles soojast,![]()
Kui õietolmu naisejuukse lõhna,![]()
On näha sammetpolstris väikse, kõhna![]()
Käe aset: ühest heldest lilletoojast.![]()
![]()
Kui verev marjakobar, viina uhkav,![]()
Jäänd vaasi sinelusse nelgisari.![]()
Ent nurkest hiilib hämaruse vari,![]()
Pea pudenev ja kogu tuba tuhkav.![]()
![]()
Ja peegli hõbeallik langeb seina![]()
Kuldlilleliselt pinnalt otsejoones.![]()
Ei ühtki häälitsemist kogu hoones,![]()
Mis kannab õhtueelist vaikist leina.![]()
![]()
Johannes Aaviku kommentaar: "Hea ja vastuvõetav on igatahes k l a h v i s t i k." Aavik propageeris tuletuslõppude -ur, -ng ja -stik kasutamist ning rõõmustas, kui seda tehti. Kuid hoiatas ka kohe: "Ometi tundub, et ses mõnikord ka natuke peenutsemise ja iseäratsemise pärast on neoloogitset, nii nimelt stik-lõpuliste sõnade loomises….trepistik (Visnapuu), koguni taevastik (Barbarus), vihmastik (Under)."![]()
![]()
Marie Under olla aga Johannes Aavikut Keele-Lutheriks kutsunud, nii meenutas Aaviku käsikirjade vardja Paul Laan Stockholmis. ![]()
![]()
Underi luuletus kogust "Sinine puri" (1918): www.digar.ee/arhiiv/et/kollektsioonid/18413![]()
![]()
Aaviku kommentaar teosest "Puudused uuemas eesti luules", Eesti Kirjanduse Selts, Tartu, 1921![]()
![]()
Maal, millest luuletuses juttu: konradmagi.ee/et/works/meditatsioon-maastik-daamiga/
Täna on rahvusvaheline teatripäev, mil sobiv teada anda, et Johannes Aavik jõudis ka teatri vallas eesti keelt edendada – nimelt andis ta lavakeele loenguid, nagu all toodud tunnistuselt näha. ![]()
![]()
Täname saarlasest tantsuajaloo uurijat Anne-Liis Maripuud, kes dokumendi leidis ja meile läkitas, ning hoiame tänasel teatrigalal pöialt saaremaalasest teatrikriitikule ja -õppejõule Madli Pestile, kes on Reet Neimari nimelise kriitikaauhinna nominent artiklitega"Kõrbevalguse ulmas" (Sirp 21 II 2025), "Elu kõverpeegel" (Teater Muusika Kino 2025, nr 4) ning "Sisekliimat mõõtes. Kaks dokumentaallavastust Ukrainast ja Narvast" (Sirp 12 IX 2025).
Ja nad tulevad taas! Joosep rõõmustab, et just Laurentiuse kirikusse, kus Joosep ise kõrge eani orelit mängis! 😍
Kas teate, milline Eesti muuseum on sündinud tänu ühe saarlase mälestuse jäädvustamisele? ´![]()
![]()
Täna on sünnipäev Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumil, mis asutati 22. märtsil 1924. aastal, mil registreeriti Peeter Süda (1883 – 1920), varalahkunud saarlasest helilooja ja organisti pärandi säilitamiseks Peeter Süda Mälestuse Jäädvustamise Ühing. 1920. aastal toodi vanavara ja pärimusmuusika koguja August Pulsti algatusel Peeter Süda helitööde ja noodikogu pärand Tallinna Eesti Muuseumi juurde Kadrioru lossis, kus see 1926. aastani Peeter Süda toa nime all asus. Praegu kuulub muuseumi juurde Peeter Süda nimeline saal, kus toimuvad muusika- ning teatrisündmused. ![]()
![]()
Peeter Süda sündis Saaremaal Kihelkonnal Viki külas Tammiku talus ja õppis Peterburi Konservatooriumis orelit. Joosep Aavik meenutab teda nii: "1919. a. sügisel sai alguse süstemaatiline tegelemine muusikaga, kui läksime koos toreda koolikaaslase Heinrich Kindlamiga teineteist julgustades Tallinna Kõrgemasse Muusikakooli – praegune Konservatoorium. Samal ajal algas sõjaväeteenistus. Olime viie poisiga Peeter Süda oreliklassi õpilased, sõjaväevormis, tanksaabastes, pinded ümber jalgade, istusime «Estonia» kontsertoreli pingil. ![]()
![]()
Üks aasta olin Tallinnas pooleldi Konservatooriumis, pooleldi sõjaväes alul tagavarapolgus, siis oktoobrist maini mereväes, kust mind vabastati edasiõppimise otstarbel.![]()
![]()
1920. a. teade Peeter Süda surmast mõjus mulle nii, et otsustasin Tallinnas mitte edasi õppida, vaid siirdusin Tartu Ülikooli füüsika-matemaatika teaduskonna keemiaosakonda. Tartus sattusin korterisse majas, kus olid ka Tartu Kõrgema Muusikakooli ruumid, mis nagu suunasid mind jälle üheaegselt jällegi muusika alale samme seadma. Heino Elleri julgustusel astusin Tartus oreliklassi."![]()
![]()
Foto: Peeter Süda matused – leinarong liigub Estonia juurest kalmistule, ETMM _ 6567 M 9:1/200:3, Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum, www.muis.ee/museaalview/4687114 ![]()
Tekst: ajaloomuuseum.ee/muuseumist/muuseumi-lugu/teatri-ja-muusikamuuseumi-lugu; "Elu ja helinad: Joosep Aavik 90", Heinrich Männa.
"Vabana vaevast,![]()
Kui kevade lind,![]()
Kesk ääretut merd ja ääretut taevast,![]()
Avar ja kaugemeelne on rind."![]()
![]()
Villem Grünthal-Ridala![]()
![]()
Kokku u 55 kevadist ja kaugemeelset luulesõpra kõndis täna, üleilmsel luulepäeval mööda Kuressaaret koos Villem Grünthal-Ridala, Debora Vaarandi, Aira Kaalu, Mart Mägra, Aleksander Suumani ja Henrik Visnapuuga. ![]()
![]()
Täname Kaie Saart, Anu Vahterit, Lii Pihli, Tiiu Arot, Mare Pihlakut, Meelis Juhandit ja Tõnis Kipperit!![]()
![]()
Kas järgmisel aastal tuleb kevad murdekeelsena? Kel on näppu sattunud saare murdekeelset luulet, andke teada!