Kahe suure saarlase, silmapaistva keeleteadlase Johannes Aaviku (1880 – 1973) ja armastatud muusikapedagoogi Joosep Aaviku (1899 – 1989) majamuuseum Kuressaare südames.
Kõige lihtsam ja kiirem viis meie igapäevaste tegemistega kursis olla, on läbi Facebook’i uudistevoo
«Aaviku ema olnud suuresti oma isasse: käharate juustega ja sõstrasilmadega, väga tundeergas ja ilumeelne, tuliloomuline ja elava kujutlusvõimega.» ![]()
![]()
Johannes Aaviku emapoolsed esivanemad pärinevad Valjala kihelkonnast Võhksa (Wexholmi) mõisa piirkonnast.![]()
![]()
Selles suguvõsa-liinis on ta kaugeimaks teadaolevaks esiemaks Vannamoisa Jahni ema Marre (1715-11. VIII 1790).![]()
![]()
Rahvasuu jutustab, et keeleteadlase emapoolne vanaisa Ado Vesik (Vessik) erinenud silmahakkavalt harilikust saarlasest. «Ta olnud käharpäine, tõmmuvereline ja romantilise hingelaadiga väikesekasvuline mehike, keda tegelik talutöö pole üldse huvitanud.» ![]()
![]()
Kui tuliloomus, ilumeel ja kujutlusvõime on juba emapiimaga sees, tuleb mõistagi keelt uuendada, selmet põldu harida:)![]()
![]()
Foto: www.muis.ee/museaalview/3159300;jsessionid=3176CEFBA73A391440A58E05F949E3F![]()
Tsitaadid: Üheksa aastakümmet: pühendusteos Johannes Aavikule, Valgus, 1971
Siiras tänu! Pärandivaderite talgutel korrastas Saaremaa Gümnaasiumi G2. oomadara klass Johannes Aaviku pere hauaplatsi, kus puhkavad ta isa Mihkel, ema Ann, õed Liisi ja Juuli, ning tädi Anna.![]()
![]()
Johannes ise ootab ikka Stockholmi metsakalmistul kodusaarele naasu.![]()
![]()
Foto: Piret Tänav, klassi kaavitaja
Sepp, Mägi ja Saar on Saaremaa enamlevinud perekonnanimed, kirjutab Tiina Laansalu ( Eesti Keele Instituut ), kes 17. mail räägib meile muuseumiööl põhjalikumalt just nimelt Saaremaa perekonnanimedest:
Keeleminutid. Perekonnanimede käänamise paradoks
kultuur.err.ee
Perekonnanimed on huvitav osa keelest, need annavad meile võimaluse käänata sõnu, mida me muidu ei kääna. Samuti võib perekonnanimede puhul tekkida olukord, kus üht sõna on käänatud nii-öe…
Mis võiks olla sellise tegelase NIMI? Kevad toob kaugelt linnud, maa alt mutukad ja juba ülejärgmisel laupäeval Aavikute majja muuseumiöö Saaremaa NIMElugude ja – raamatutega.![]()
![]()
Ja muidugi nimemänge lastele, kus ise luua tegelane ja talle nimi, veeretada täringuist nimi ja luua tegelane, anda olemasolevale, kuid seninägematule tegelasele nimi:)
Kuidas eesti keelt uuendada? Ikka relvaga!![]()
![]()
Sõna 'relv' on üks Aaviku edukamaid kunstsõnu, mille ta 1919. a välja pakkus. Kuna Eestis on praegu käimas arutelu, kas sarnaselt Soomele võiks meil parema kaitse- ja heidutusvõime huvides olla tsiviilkäibes rohkem tulirelvi, siis üks teemakohane lugu keeleteadlaselt ja murdeuurijalt Andrus Saarestelt (1892 – 1964):![]()
![]()
"Kui võrra on meie rahvale tuntud ja populaarne Joh. Aavik ja tema keeleuuendus, seda iseloomustagu siin järgmine lugu: Vabariigi algusaastail, varsti peale vabadussõja lõppu, kui meie maal, eriti Virumaal, esines veel banditismi, palusin Tartu politseilt, enne murdeuurimisteekonnale asumist, luba laskeriista kandmiseks. Sooviavalduse esitamisel küsis minult jaoskonnaülem: milleks vajate seda luba? Vastasin: keeleuurimisel. Kui mõni päev hiljem tähe kätte sain ja seda kodu vaatasin, lugesin sealt: A.S-le luba välja antud brauningu kandmiseks. Otstarve: k e e l e u u e n d u s!"![]()
![]()
Allikad:![]()
Johannes Aavik "Sada uut tyvisõna", kirjastus "Istandik", 1932![]()
Andrus Saareste jt, "Pühendusteos Johannes Aavikule 70. sünnipäevaks", Lund, 1951![]()
![]()
#keeleuuendus![]()
#johannesaavik![]()
#relv ![]()
#saareste![]()
#politsei
Johannes Aavik 145: TINSESTI![]()
![]()
Alanud on aeg, mil kogu Eesti rõkkab kuude viisi laulda kohvijoogist espresso macchiato. Johannes Aavik soovis, et nii nimetavas kui osastavas käändes oleks „kohvi“ ja kurtis, et 1917. aastal maksis lõunasöök Kuldlõvis või Du Nordis 3 rbl. + 50 kop jootraha, ja et “väga vähe anti, olgogi et 4 rooga + miniatuurtass kohvi.” Laulu “Espresso macchiato” kommenteeriks meie keelekunstnik talle omaselt muusika-annet ja võõrkeelteoskust võrreldes, kui lugeda ta päevikut IDEEPE:![]()
![]()
“Ma ei ole musikaalne. /…/ Olen enam silma- kui kõrvainimene, enam visuaalne kui auditiivne tyyp. /…/ Ometi olen juba poisieast alates tegelikolt paljo harrastand muusikat ja selleks rohkesti aega ning energiat kulutand. Selle ajaga ma oleksin võind ära õppida kaks-kolm võõrkeelt. Seepärast osalt ka kahetsen seda.![]()
![]()
Teiselt poolt aga leian, et tegotsemine muusikaga on mind hingeliselt rikastand, annud mulle uusi tunde-elamusi, avand aimamata kujotelmi. Kui mingi viisi või pala kätte õppisin just ise seda mängides, siis syvenesin sellesse, elasin seda tinsesti kaasa. See oli mulle kui omaette isiksus või syndmus. Seetõtto on mul kujonend vaade, et kui teatavaid viise ja palo ei tunne, oled nagu ilma jäänd millestki ilusast ja huvitavast."![]()
![]()
Eelmisel aastal tähistasime oma armastatud muusikapedagoogi Joosep Aaviku 125. sünniaastat. Nagu ülal lugeda, armastas ja harrastas muusikat kirglikult ka Johannes Aavik, kel sel aastal 145. sünniaastapäev. ![]()
![]()
Et aga Aaviku puhul uute ja huvitavate sõnadeta saa, siis soovitame võõrsõna intensiivselt asemel kasutada selle eestipärasemat vormi tinsesti nagu Aavik ise soovitas ja ülal tekstis kasutas, ning intensiivsus asemel tinsus, intensiivse asemel tinse.![]()
![]()
Kuidas kõlaks näiteks selline lause Postimehest, kui sõna intensiivne asendada sõnaga tinse: “Jalutuskäik peaks olema rahulik ja mõõdukas – mitte liiga tinse, kuna liigne füüsiline koormus ergutab närvisüsteemi ja sobib paremini hommikusse või päevaaega.”![]()
![]()
Fotol kohvik Cafe de Flore, mis oli Pariisis juba mitukümmend aastat tegutsenud, kui Johannes Aavik 1925. a Prantsusmaa pealinna väisas ja võimalik, et seal tassi kohvi konsumeeris. ![]()
![]()
Siin artikkel lühendatult, pikem versioon Saarte Häälega koostöös: saartehaal.postimees.ee/8232629/johannes-aavik-145-tinsesti