Aavikute maja
Kahe suure saarlase, silmapaistva keeleteadlase Johannes Aaviku (1880 – 1973) ja armastatud muusikapedagoogi Joosep Aaviku (1899 – 1989) majamuuseum Kuressaare südames.
Kõige lihtsam ja kiirem viis meie igapäevaste tegemistega kursis olla, on läbi Facebook’i uudistevoo
Hääd rahvusvahelist kirjaoskuse päeva! Johannes Aavik oma IDEEPEs Kreutzwaldi „Eesti rahva ennemuististest juttudest" (ilmund a. 1866): "Ja mis pääasi, muinasjutud selles on kõik väga huvitavad ja põnevad lugeda, täis isesugust nagu hämarat ja maa-alust fantaasiamaailma. Mäletan veel selgesti seda unostamatond muljet ja meeleolu, mis selle raamatu esmakordne lugemine mulle andis mu olles siis alles kaheteistkymne-aastane.Mäletan koguni kohagi, kus seda lugesin: see oli onu Jakobi puumaja pisikese köögi laua ääres. (Maja asetseb Kuresaares, Uus Uulits nr. 20, või Raekoja-uulits nr. 5) Lugesin raamatu yhel päraselõunal peago yhe hooga läbi ja käisin otse pää uimane kogu sellest fantastikast ja põnevusest.Edaspidi tahan hakata seda raamatut ymber kirjotama keeleliselt parandet kujol tulevikos võimaliko uue tryki jaoks. Esialgo kirjotan ta koguni keeleuuenditega (y, – nd, -tet, -maks jne.) ja lasen raamatuks köita. Siis kingin selle Silvialle synnipäevaks, kui ta on saand kymneaastaseks, vahest aga paar aastat varemingi, kui ta vaimne areng osotub reesvaks."Silvia Aavik , SM F 3705:36 F, Saaremaa Muuseum SA, www.muis.ee/museaalview/3014603
Johannes ja Joosep on täiesti põrbitud, saarlastel tasub võtta sel reedel vaba päev ning ajarännata Kuressaares aastasse 1936!PRESSITEADEKuressaare muutub reedel, 11. septembril üheks päevaks 1936. aasta kuurortlinnaks. Ajarännak „1936“ toob kokku kooliõpilased, muuseumid, sportlased, tantsijad, õpetajad, ettevõtjad ja kultuurihuvilised, et tervitada Berliini olümpiasangareid ning lõpetada suvehooaeg ajastutruu peoga. Päeva pidulik algus on kell 10 Kuressaare piiskopilinnuse laululaval, kuhu saabuvad maadlejatest olümpiavõitjad Kristjan Palusalu ja Voldemar Väli ning poksija Nikolai Stepulov. Sportlaste rollides astuvad üles tänapäeva maadlejad Heiki Nabi ja Helary Mägisalu ning poksijad Aleksander ja Mario Väin. Linnapea Johannes Perensina tervitab külalisi Mihkel Vendel. Olümpiaajastu vaimu aitavad avada teiste seas pr Pukspuu, tantsija Gerd Neggo, prof Paldrok ja paljud teised Kuressaare tolleaegsed suvitajad. Päeva jooksul toimub Kuressaare linnusehoovis, Kuursaalis, Aavikute majamuuseumis, Kõlakoja juures ja tenniseväljakul 16 tegevust ning töötuba. Õpilased saavad õppida maadlust, poksi, rahvatantsu, salongitantse ja Gerd Neggo moderntantsu, proovida 1930. aastate moe-, ilu- ja juuksurikunsti, osaleda etiketikoolitusel, astuda ajastu fotoateljeesse, õppida poseerima ja uudistada spioonikaamerat, mängida tennist ning arutleda Saaremaa spordi, kuurortelu ja tuleviku üle. Külalised on päeva tegevusi oodatud pealt vaatama ning ajarännaku meeleolust osa saama. Ajarännaku päevast õppeprojekti korraldavad koostöös Saaremaa Gümnaasium, Kuressaare Nooruse Kool, Kuressaare Ametikool, Saaremaa Muuseum ja Aavikute majamuuseum. Sisuliste partneritena löövad kaasa Eesti Ajaloo- ja Ühiskonnaõpetajate Selts, Eesti Rahva Muuseum, Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum ning Audentese Spordigümnaasium. Õhtu kulmineerub kell 18.30 Kuressaare Kuursaalis suure suvelõpupeoga. Esineb Pärnust saabuv „RAIMi“ orkester, selle suve üks tähelepanuväärsemaid ja publikumenukamaid muusikalisi lavastusi. Nad toovad suvelavastusest „RAIM“ välja Raimond Valgre muusika – samad muusikud ja lauljad astuvad üles eraldiseisva kontserdiga. Peol valitakse Kuressaare Suvekuninganna koos kahe näitsikuga ning Suvekuningas koos oma ministritega. Tegemist ei ole pelgalt iludusvõistlusega: kandidaate hinnatakse ajastutruuduse, hea suhtlemisoskuse, sportliku vaimu, väärika hoiaku ja kuurortliku seltskondlikkuse järgi. Õhtune Kuursaali pidu on piletiga; kontserdipiletid on eelmüügis Fientas ja enne õhtuse ürituse algust kohapeal. fienta.com/et/ajarannak-1936-suur-suwelopupidu-kuressaare-kuursaalis-raim?4d4e3e146a5caf8e921b09bb95d69e1a Õhtuse Kuursaali peo suurtoetaja on MTÜ Vöimalus. Riietus on soovitatavalt 1930. aastate stiilis: päeval sportlikumalt, õhtul salongilikult pidulikult – Kuressaare kuurortlinna vääriliselt.Ajarännaku elluviimisele aitavad kaasa veel head toetajad ja koostööpartnerid: Eesti Kultuurkapital, Kuressaare Kuursaal, HOIA homespa, Asa Spa Hotell, Rademar, OÜ SK Saare Jõud, MTÜ Spordiklubi Kenshin, tantsutrupp Lips, NIPI Rantšo, Varblane Katusel OÜ, Estonia Kostüümilaenutus, Saaremaa Toidufestival, Saaremaa Köök, OÜ Kuusiku Productions, Tanel Verk Fotomuuseumist, Aivi Auga, fotograaf Allan Mehik, Kuressaare Kultuurivara ning paljud teised abilised ja toetajad. Spordisangareid sõidutab Buickiga Herki Sai.
Tammsaare muuseumi tamme kurva juhtumi tõttu (vt kommentaarist) teatame, et Aavikute majamuuseumisse saabus paar tundi tagasi Sõnause rahva lemmik Tuuli Reinsoo, kes pälvis selle tiitli ja nädalavahetuse Johannes Aaviku Kuressaare kodumajas sõna 'varulauk' eest – ning kes kinkis Aavikute majale TAMME, mille ta ise on kasvatanud Anu Raua isa istutatud Heimtali talu õues kasvava tamme tõrust.Täname südamest ja ootame pikisilmi Saaremaa vallalt vastust, kas tohime tamme istutada Aavikute maja kõrvale mururibale, et üks tamm ühe kirjandusmuuseumi lähedusse lisanduks:) Foto: Egert Kamenik
No mis kunsti auto pagasnikus Kuressaarde tuuakse?:) Saarlanna Anne-Liis Maripuu, kel sellest kevadest doktorikraad 1920. aastate moderntantsu uurimises, tõi lahkelt Saaremaa Gümnaasiumisse 11. septembri ajarännaku "Berliin 1936" ajastu mõtte- ja moevoolude tutvustamiseks fotonäituse saarlannast tantsijast, tantsulavastajast ja õpetajast Gerd Neggost, kel sel sügisel 135. sünniaastapäev.Ja muidugi tundsid saarlased üksteist ja suhtlesid, nagu lugeda Johannes Aaviku Kuressaare päevikust: "Mineval kolmapäeval olid Jenny Neggo ja ta onutütar Gerda Neggo minu pool ja siis mängisin neile viiulit. Nad olid päris üllatet selle viiuli kõlavusest. Vahest aga mõjos ka veranda hää akustika. Pärast lõunat mängi[si]n tundide kaupa – oli hää mängutujo – ja mulle näis, et ma kunagi ei olnud ilosamini mängind."Palume lahkesti näitust vaatama ning jälgige eelinfot, kuidas kogu Kuressaare 11. septembril Saaremaa Gümnaasiumi ajalooõpetaja Kadi Aaviku vedamisel 1930. aastate kuurortlinna elu kogeb!
Andres Herkel, Postimees: Kas üldse on mõni teine näide Aaviku kõrval, kus ühe inimese mõju keele arengule on nii suur?Antoine Chalvin, Pariisi Ida Keelte ja Kultuuride Instituut: See on ikkagi võimalik väikeses ühiskonnas, et üks inimene tunneb kõiki moekirjanikke, ise korraldab ja peab loenguid, annab välja ajakirja ja annab välja tõlkeid oma uuenduslikus keeles. Ma ei tea teist Aaviku sarnast. Andres Herkel: Prantsuse kirjandus on suur ja väga mitmekesine universum. Mis üldse on see miski, mida eesti kirjanduse tõlgetel on sellele juurde anda?Antoine Chalvin: See on keeruline küsimus, aga ma arvan, et eesti kirjanduses on midagi, mida meil on väga vähe või üldse mitte – see on see natukene pöörane fantaasia. Meil ei ole sellist kirjanikku nagu Kivirähk, kedagi ei saa temaga võrrelda. Ja Mehis Heinsaar samamoodi, tal on sellised täiesti pöörased lood, väga rikkalik kujutlusvõime.Prantsuse kirjandus on väga autorikeskne, siin kirjanik jutustab oma lugu, kuidas ta üles kasvas, kuidas teda lapsepõlves koheldi ja mida ta pidi kannatama. Mind see tavaliselt väga ei huvita, kuigi on olnud ka mõned erandid.Aga Kivirähk ja Heinsaar, ka Meelis Friedenthal – nad mõtlevad välja uusi maailmu ja asju, mida tegelikkuses ei saa juhtuda. See on minu jaoks palju huvitavam. Näiteks Friedenthali «Punkti ümber» viib oma tegevuse ka Euroopasse, aga seal toimub palju üleloomulikku – kuidas peategelane surnute hääli kuuleb, surnute riiki läheb ja sealt tagasi tuleb.Lugegem Postimehest suurt intervjuud Antoine Chalviniga, praegusel hetkel tõenäoliselt parima Johannes Aaviku elutöö tundja, eesti keele õpetaja ja tõlkijaga. Link loole kommentaaris.Foto: Johannes Aaviku Seltsi koosolekust osavõtjaid Aavikute Majamuuseumi aias (vasakult teine A. Chalvin), SM F 3793:137 F, Saaremaa Muuseum SA, www.muis.ee/museaalview/2129105