
Kahe suure saarlase, silmapaistva keeleteadlase Johannes Aaviku (1880 – 1973) ja armastatud muusikapedagoogi Joosep Aaviku (1899 – 1989) majamuuseum Kuressaare südames.
Selmetipäev
Selle asemel, et…


Aaviku avantyyr
Anname soomlastele ja prantslastele tagasi, mis Johannes Aavik omal ajal neilt laenas.
Kõige lihtsam ja kiirem on meie igapäevaste tegemistega kursis olla läbi Facebook’i uudistevoo
"Ma olen mõne aja eest nagu unest ärkanud, ja ülestõustes näinud ja tundma hakkanud, et ma Eestlane olen. Tänini on see ehk ka mõnikord mul meelde tulnud, aga nüüd on see tundmus mul palju kindlamaks läinud.Ma ei taha mitte nende sõnadega ütelda, kui peaksin ma sellepärast sakslasi vihkama (mis mõned rahvamehed ainsaks Eestlase tundemärgiks peavad) ma tahan paljalt enam oma keele, oma rahva heaks jõudu mööda tööd teha püüda, tahan ka enam Eesti keelt rääkida ja seda ka teiste seas edendada püüda [..].Mina olen enesele sõna annud, kus iganes võimalik Eesti keelt rääkida ja ka tõisi seks sundida ja ahvatleda[,] olen seda ka juba EÜS-is teha püüdnud." (tsitaat teosest Pino 1998: 27)Eesti keele sotsiaalne maine oli aga madal. Kui haritud eestlast tahta solvata, siis olevat piisanud sellest, et teda kõnetada eesti keeles, vähemalt kui võtta tõena Ants Laikmaa sõnu (Laikmaa 1930: 68). Eesti Üliõpilaste Seltsis, mida võib pidada üheks olulisemaks eestluse kantsiks, oli omavahelise läbikäimise keeleks peaasjalikult saksa keel (Kõpp 1953: 32). Hea tooni juurde kuulus siiski ilmselt kasutada eesti keelt nii-öelda kombetalituslikult. See selgub Oskar Kallase eluloost (Pino 1998: 26-27). Rahvusliku „äratajana" pidas Kallas kõik oma seltsis peetud kõned eesti keeles. Kõik tema koostatud tegevusaruanded olid samuti eestikeelsed. Aga eraviisiliselt, oma päevikus ja kirjavahetuses, kasutas ta saksa keelt, see tähendab keelt, milles oli omandanud hariduse.Alles seitsmenda semestri möödudes Tartus, detsembris 1890, toimus pööre. Oma vendadele ja õele kirju saates hakkas Kallas kirjutama ainult eesti keeles ja manitses vendi-õde tema eeskuju järgima. Järgmiste lihavõttepühade ajal, mil Kallas viibis Rõuges oma kirikuõpetajast venna Rudolfi pool, pööras ta oma päevikus lehte ja kirjutas eesti keeles ülal toodud read.Täna on selle suure saarlase sünniaastapäev: Oskar Kallas 25.10.1868 (Kaarma) – 26.01.1946 (Stockholm)Oskar Kallas oli eesti keeleteadlane, rahvaluulekoguja ja diplomaat, dr.phil 1901 (Helsingi ülikool), ERMi juhatuse esimees 1909-1919.Raimo Raag "Talurahva keelest riigikeeleks", Atlex, 2008Oskar Kallas inglannast miniale eesti keelt õpetamas, HKM Fp 913:22 F 4858, Hiiumaa Muuseumid SA, www.muis.ee/museaalview/2174923
Kas teie teate, kes on saare murdes 'kikitiits'? Sel nädalal lendas Aavikute majas ligi 150 lapse kujutlusvõime, et kujutada sõna kõla järgi kikitiitsu (ehk rahvatihast) Aavikute maja ja Eesti Loodusmuuseumi ühistunnis "Linnud rahva keeles ja meeles: õpime lindude keelt", mis inspireeritud Saaremaaga seotud eesti keele- ja kirjandusteadlase, luuletaja ning ornitoloogi Mart Mägeri samanimelisest raamatust.4.-6. klassi õpilased Luce Koolist, Lümanda Põhikoolist, Kärla Põhikoolist, Kuressaare Nooruse Koolist ja Kuressaare Hariduse Koolist õppisid lindude keelt, et teada saada, mida nad inimeste arvates ütlevad ja mida nad tegelikult üksteisele ütlevad; uurisid linnutopiseid Saaremaa Muuseumi hoidlaist, millest mõnel vanust üle 100 aasta ning mõistatasid nende teaduslikke ja rahvapäraseid nimesid; avastasid Aavikute aeda lindudena, kes otsivad endale aiast varjepaika ning toitu restoranist nimega Linnupete. Suur tänu Asta Tuustile, kes Eesti Loodusmuuseumi poolt imetoreda linnukeeletunni kokku pani, Mari Kendlale Eesti Keele Instituudist, kes tunni jaoks Saaremaa rahvapärased nimetused välja otsis, ning praktikant Linda Karule Tartu Kunstikoolist, kes tunni jaoks õppematerjalid kujundas:) Suur tänu Kuressaare Nooruse Koolile ka selle eest, et taas agarad pärandvaderid Aavikute aia puhtaks riisusid! Novembris teeme veel kaks linnukeeletundi tasuta tänu Kultuuriministeeriumi toetusele ning loodame, et uue aasta kevadest on linnukeeletund juba Aavikute maja ja aia haridusprogrammi püsiosa:)
Selmet kannab Johannes Aaviku vaimu! Monika Undo, Läänemaa Ühisgümnaasiumi eesti keele ja kirjanduse õpetaja ning Aavikute maja suure sõbra artikkel eelmise aasta ehk esimese selmetipäeva tähistamisest:Kui jaanuaris tegid hiidlased ettepaneku hakata 29. jaanuaril pidama Fred Jüssi auks molutamispäeva, siis nüüd tuli saarlastelt mõte tähistada 3. oktoobril selmetipäeva.Selmetipäeva idee käis välja Aavikute majamuuseumi arendaja Merit Karise. Kindlasti oli tõukejõuks tõsiasi, et 8. detsembril möödub Johannes Aaviku sünnist 145 aastat. 'Selmet' tähenduses 'selle asemel et' on Aaviku loodud tehistüvi, mis sai 3. oktoobril kell 19.15 saja-aastaseks. Nii täpselt on Aavik selmeti sündi ise dateerinud.Tegelikult ei ole selles midagi kummastavat, sest Aavik kirjutaski oma kunstlike sõnade päevikusse sõnade sünnidaatumeid. Näiteks 'malbe' sündis 29. juulil 1931 kell 6 aias murul lesides.Igapäevases kõnes esineb 'selmet' harva. Kuigi sõna sünnilugu jääb aastasse 1925, esines see veel 1980ndate erinevates sõnastikes uudissõnana. Tõsi, Antoine Chalvin on oma raamatus „Johannes Aavik ja eesti keeleuuendus“ kirjutanud, et 'selmeti' läbimurret on võimalik jälgida Eesti peamistes päevalehtedes.Chalvin: „Sõna 'selmet' kasutusjuhtude arv Eesti Päevalehes on tõusnud nullilt 1995. aastal 35-ni 2007. aastal.“ ÕSi sõnaks sai 'selmet' alles 1999. aastal. Pigem on vilksanud 'selmet'kirjanduslikes ja kultuurialastes tekstides, näiteks „ahmin sind ma / selmet õhku hingata“ (Rein Asugram) või siis „ta oli istunud preili Puupardi kõrvale, selmet minna tantsima preili Kooviga“ (Paul Viiding).Selmetipäeva puhul loodi veebileht, kuhu soovijad said lisada värvikaid murde-, unar- ja uudissõnu. Taas tuleb tõdeda, et oleme sõnausku rahvas, keda sõnad inspireerivad. Vajadusel tuuakse sõnasalvedest välja kõikvõimalikud haruldused. Kui salvedest kohe ei leita, luuakse mõnuga uusi.Selmetilehelt võib leida palju värvikaid pakkumisi. Mõned näited:Selmet öelda jääkuubik, ütle jääbik; selmet öelda lilleriiul, ütle lilleri; selmet öelda palindroom, ütle peegelkeelend; selmet öelda lund sajab ja vihma sajab, ütle lundab ja vihmab, selmet öelda käske jagama, ütle käsklema.Semiootik Priit Põhjala on kirjutanud, et „kasutagem selmetit julgelt, sest see on üks tubli sünniloo ja konkreetse sisuga sõna, mis võimaldab väljenduda säästlikult ja on lubatud kirjakeeleski“. Aaviku meelest pidi üks sõna olema lihtne, täpne ja kõlav. Selmet just niisugune ongi ja kannab endas seega Aaviku vaimu. Miks öelda midagi 3 sõnaga, kui saab 1 sõnaga? Selmetipäev on tulnud, et jääda.Aitäh, Monika Undo, analüüsimast ja kirjutamast! Varsti avaldame käesoleva aasta selmetisaagi ja loosime välja auhindade saajad:)
Kauaoodatud kingitus Kuressaarele, Saaremaale, iseendale või kellele tahes, keda Kuressaare linnaruum, värvikad isikud ja lood paeluvad! Saaremaa muuseumi endise peavarahoidja ja fotokoguhoidja Maret Soorski koostatud raamatu "Kuressaare linna lood" esitlus leiab aset 22. oktoobril kl 16.00 Kuressaare linnuse kapiitlisaalis, kuhu kõik huvilised on oodatud ja kus saab kohe ka raamatu osta ja ka autogrammi:) Link üritusele kommentaaris.
'Selmet' ja 'kehutama' – need kaks Johannes Aaviku soovitatud sõna kõlasid äsja vastse presidendi esimeses kõnes:"Milleks süsteem, kus saab külmalt õlgu kehitades nentida, et "kliendid ei saanud teenust", selmet mõista, et laps ja ta ema jäeti hätta?Neid, kes lahendavad, õnneks on. Aga kas me oskame neid märgata ja selle eest tunnustada?Palun, ärgem laskem hirmu ega lootusetust hinge. Hirm halvab või kehutab rumalustele."Rõõmustame meie presidendi suust kõlanud sõnade ja mõtete üle ning hõikame, et täna on viimane päev selmetimasinasse oma mõnus ja mahlakas murdesõna saata! Link kommentaaris.www.err.ee/1610164084/ulle-madise-katsed-inimesi-umber-kasvatada-on-andnud-usaldusele-tagasiloogi
"Kui oleksin kõikvõimas haridusminister, tagandaksin ka oma naise õpetajaametist, sest ta ei tunne selle tegevuse vasto tõsist huvi: ta ei valmista tunde ette ega tööta andumusega. Ka ta teadmised on puudulikod. Koguni algkoolile ei pea ma tedasobivaks. Ka sääl ei töötaks ta nagu peaks. Ta on yldse hooleto. Nii ei ole tal oma kirjotuslaudagi tarviliste kirjotustarvetega, ei ole sulge ega pliiatseid. Tal puudub sageli ka koguni nii hädavajalik asi kui taskuraamat ylesmärkimiste tegemiseks. Sel puhul on huvitav märkida, et taskuraamat puudub ka Karl Reitavil. Ta kirjotab ylesmärgingod (aadressid jne.) paberilipakaile või ajalehe kyljest rebitud ribadeile, mis ta siis tasku pistab. Mu naine kaotab järjekindlalt pliiatseid. Tema kätte ei või anda yhtki head ja pikemat pliiatsit: varsti on tal see kadond. Ta unostab selle kuhugi, kust ta seda enam ei tea otsida. Ta iseloomustamiseks yteldago veel, et ta meelsaim lektyyr on harilikele lugejaile määrat armastusromaanid ja et tal huvi on kinos käia."Johannes Aavik IDEEPEs oma kaasast, 29 aastat nooremast Aleksandra Aavikust.Aleksandra Aavik, SM F 3756:101 F, Saaremaa Muuseum SA, www.muis.ee/museaalview/2570300