Aavikute maja
Kahe suure saarlase, silmapaistva keeleteadlase Johannes Aaviku (1880 – 1973) ja armastatud muusikapedagoogi Joosep Aaviku (1899 – 1989) majamuuseum Kuressaare südames.
Kõige lihtsam ja kiirem viis meie igapäevaste tegemistega kursis olla, on läbi Facebook’i uudistevoo
Ja nad tulevad taas! Joosep rõõmustab, et just Laurentiuse kirikusse, kus Joosep ise kõrge eani orelit mängis! 😍
Kas teate, milline Eesti muuseum on sündinud tänu ühe saarlase mälestuse jäädvustamisele? ´![]()
![]()
Täna on sünnipäev Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumil, mis asutati 22. märtsil 1924. aastal, mil registreeriti Peeter Süda (1883 – 1920), varalahkunud saarlasest helilooja ja organisti pärandi säilitamiseks Peeter Süda Mälestuse Jäädvustamise Ühing. 1920. aastal toodi vanavara ja pärimusmuusika koguja August Pulsti algatusel Peeter Süda helitööde ja noodikogu pärand Tallinna Eesti Muuseumi juurde Kadrioru lossis, kus see 1926. aastani Peeter Süda toa nime all asus. Praegu kuulub muuseumi juurde Peeter Süda nimeline saal, kus toimuvad muusika- ning teatrisündmused. ![]()
![]()
Peeter Süda sündis Saaremaal Kihelkonnal Viki külas Tammiku talus ja õppis Peterburi Konservatooriumis orelit. Joosep Aavik meenutab teda nii: "1919. a. sügisel sai alguse süstemaatiline tegelemine muusikaga, kui läksime koos toreda koolikaaslase Heinrich Kindlamiga teineteist julgustades Tallinna Kõrgemasse Muusikakooli – praegune Konservatoorium. Samal ajal algas sõjaväeteenistus. Olime viie poisiga Peeter Süda oreliklassi õpilased, sõjaväevormis, tanksaabastes, pinded ümber jalgade, istusime «Estonia» kontsertoreli pingil. ![]()
![]()
Üks aasta olin Tallinnas pooleldi Konservatooriumis, pooleldi sõjaväes alul tagavarapolgus, siis oktoobrist maini mereväes, kust mind vabastati edasiõppimise otstarbel.![]()
![]()
1920. a. teade Peeter Süda surmast mõjus mulle nii, et otsustasin Tallinnas mitte edasi õppida, vaid siirdusin Tartu Ülikooli füüsika-matemaatika teaduskonna keemiaosakonda. Tartus sattusin korterisse majas, kus olid ka Tartu Kõrgema Muusikakooli ruumid, mis nagu suunasid mind jälle üheaegselt jällegi muusika alale samme seadma. Heino Elleri julgustusel astusin Tartus oreliklassi."![]()
![]()
Foto: Peeter Süda matused – leinarong liigub Estonia juurest kalmistule, ETMM _ 6567 M 9:1/200:3, Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum, www.muis.ee/museaalview/4687114 ![]()
Tekst: ajaloomuuseum.ee/muuseumist/muuseumi-lugu/teatri-ja-muusikamuuseumi-lugu; "Elu ja helinad: Joosep Aavik 90", Heinrich Männa.
"Vabana vaevast,![]()
Kui kevade lind,![]()
Kesk ääretut merd ja ääretut taevast,![]()
Avar ja kaugemeelne on rind."![]()
![]()
Villem Grünthal-Ridala![]()
![]()
Kokku u 55 kevadist ja kaugemeelset luulesõpra kõndis täna, üleilmsel luulepäeval mööda Kuressaaret koos Villem Grünthal-Ridala, Debora Vaarandi, Aira Kaalu, Mart Mägra, Aleksander Suumani ja Henrik Visnapuuga. ![]()
![]()
Täname Kaie Saart, Anu Vahterit, Lii Pihli, Tiiu Arot, Mare Pihlakut, Meelis Juhandit ja Tõnis Kipperit!![]()
![]()
Kas järgmisel aastal tuleb kevad murdekeelsena? Kel on näppu sattunud saare murdekeelset luulet, andke teada!
Raekoja ees luule loet, sealhulgas Debora Vaarandi oma, mis just meite raekojast ja turuplatsist kõneleb! Järgmine lugemine kl 13 Kitsas 11, kus Villem Grünthal-Ridala ise kooliajal elas – teisisõnu Noor-Eesti staabi ees!
Ülemaailmne luulepäev Kuressaares! Järgmine lugemine kl 12 Raekoja ees – astuge ligi!
Täna 53 aastat tagasi jäi Johannes Aavik kihutama keeleuuenduse lõpmatuile kurvidele. Kas ta kunagi jõuab kodusaare mulda puhkama?![]()
![]()
Autor: Johannes Aavik![]()
Allikas: Sajandi sada sonetti: [antoloogia]![]()
Koostaja: Mart Mäger![]()
Kirjastaja: Eesti Raamat![]()
Ilmumisaeg: 1986