Aavikute maja
Kahe suure saarlase, silmapaistva keeleteadlase Johannes Aaviku (1880 – 1973) ja armastatud muusikapedagoogi Joosep Aaviku (1899 – 1989) majamuuseum Kuressaare südames.
Kõige lihtsam ja kiirem viis meie igapäevaste tegemistega kursis olla, on läbi Facebook’i uudistevoo
Start! Esimene SA Saaremaa Muuseumi rattaretk algas A -tähega ehk Aavikute majamuuseumi eest ning läbib 3 päeva jooksul Mihkli talumuuseumi, Bulla muuseumi ja finišeerib Kuressaare linnuses. ![]()
![]()
Johannes Aavik juuvib igati, sest üks asi, mida me keelesepp vanuigi kahetses oli see, et ta küllalt noorena jalgrattaga sõitma ei õppinud – milleks? Et Saaremaad mugavamalt tundma õppida.![]()
![]()
SAMU jalgratturid said teele kaasa ka aavikliku ülesande: pildistada kuhve, möhkleid ja ning eriauhinna saab see, kes saab pildile mübla😉![]()
![]()
Ja teie ka, head lugejad ja jälgijad, palun sõitke mõttes kaasa ja tehke pilte neist esemeist, nähtusist ja olendeist, mis võiksid teie arvates olla kuhv, möhkel või mübel, ja postitage siia kommentaarina!
Aavikute maja juuvib ja hõirib mitmekordselt, sest on sel suvel saanud annetustena ja kingiks Johannes Aaviku raamatuid:![]()
![]()
– Hoiuraamatukogult ja Leo raamatupoelt![]()
– Mari Kendlalt eesti keeleteadlase Mart Mägeri raamatukogust![]()
– Jan Ugandilt Stockholmist, kelle ristiisa oli Joosep Aaviku vend Paul Aavik![]()
– Sirje Normetilt Johannes Aaviku elutöö uurija Helgi Vihma raamatukogust![]()
![]()
Täname südamest! Lugemist jätkub järgmise suveni!
Eelmisel aastal, raamatuaastal, korraldas RARA Kirjandustänava festivalil kiirsõnause, et leida me keelde pihutäis uusi särtsakaid sõnu. Selle võitja Laura Juus Koerust väisas auhinna osana sel nädalavahetusel Aavikute maja. Laura: "Sõnu sai pakkuda mitmele etteantud mõistele, nt botaanikale pakkusin 'taimendus' ja keemiale 'ainendus'. ![]()
![]()
Ise pakkusin uudissõnana 'tünt', mis tähendab tühja tenthaagist (rekkal).![]()
![]()
Kuna töötan igapäevaselt eelnimetatud kaubaruumile transpordi organiseerimisega, siis see lühend mõlkus mul juba mõnda aega peas. ![]()
![]()
Kahjuks mu koostööpartnerid väga selle uudissõnaga kaasa pole tulnud, kuid ise kasutan seda töös igapäevaselt. Mul on jätkuvalt usku, et 'tünt' on ühel päeval massides – vähemalt transpordisektoris."![]()
![]()
Oleme veendunud, et Johannes Aavik oleks sõna 'tünt' juuvinud! Täname Laurat ja ta ema kena Koeru kandi kingi eest ja õnnitleme koerulasi sel puhul, et üle pika aja on Koerul taas oma ajaleht – Koeru Kaja! Ja transpordisektori inimesed, anname hoogu sõnale 'tünt'!
Täna väisasid Aavikuid Mall Pesti Saaremaa keelelaagri 24 vene ja ukraina emakeelega õpetajat, kes õpivad eesti keelt, ja kes said muuhulgas teada, et sõna 'embama' kohandas Aavik 1921. aastal prantsuse keelest; sõna 'ese' 1915. aastal soome keelest; sõna 'laup' 1928. aastal vene keelest ja sõna 'lünk' 1932. aastal saksa keelest.![]()
![]()
Aavikute maja meeldivaks üllatuseks teadis üks õpilane Aaviku sõna 'lembe', mille ta 1917. aastal soome sõna 'lempeä' – 'õrn, hell, sõbralik, lahke, mahe' – eeskujul lõi. ![]()
![]()
Soovime teile lembet reede õhtut!
Kes on pildil? Armastatud näitleja Guido Kangur. Kelle mõtted vaikusest? Muidugi Johannes Aaviku: "See ideaalne kaumat peab loomulikoit olema sellekohases ymbruses. Maja, mille osa ta moodustab, on päältnäha lihtne, tume, vanamoodne ja asetseb linna servas, kõrvalises uulitsas, õue sees, ja tema taga levib suur aed. ![]()
![]()
Kaumati mõlemad aknad luupuvad aeda. Yhe ees on plats rohelist muru ja selle ymber põõsad, kaugemal suuremad puud. Linna sõunad ja myra kostab vaid tumedana ja mahendatuna sinna.![]()
![]()
Yksinduse kosutav ja leevendav õhkkond lehvib ta kohal ja hoovab temast. Sinna tulles astud nagu ootamato-raholikko ja ilusasse asupaika, mille olemasolu ei oleks aimandki selles väikses ja vaeses linnas, keset selle elanike lihtsat ja proosalist eksistentsi. ![]()
![]()
Sääl unostad mured ja hädad ning tunned rahustust ja lepitust. Sääl oled kui puhtamas, peenemas õhkkonnas, ilusamas ja ideaalsemas maailmas, kaugel igapäevase reaalsuse armetusest või labasusest. ![]()
![]()
See kaumat mõjub kui ylev ja mahe muusika, kui Händeli „Largo", mis tasa ja malbesti algab ja pikkamisi paisub suureks ja vägevaks, tõustes otsatomaisse avarusisse. ![]()
![]()
Sääl oleks kohane ymbrus ja meeleolu lugeda ja nautida teatavaid lemmikteoseid, sisu ja stiili, rahulikolt, pikkamisi, sest et kaumat oma vaikuse ja turvalisvega ja oma meeldivuse ning jaunidusega nagu kontrastina tõstaks seda rahutuse ja põnevuse või synguse ja hirmu meeleolu, mida raamat paneb läbi elama.![]()
![]()
Seda enam aga on sääl ilusate mõtete ja kujotuste lugemine kohane. Ja nõnda võiks sääl lugeda suure mõnuga…"![]()
![]()
Kenas koostöös Kultuurivaraga väisavad Kuressaare merepäevade raames 5. augustil kl 19 Aavikute aeda armastatud näitleja Guido Kangur ning tuntud muusik ja helilooja Oleg Pissarenko ühise kavaga "Vaikus kestab", kus kõlavad koos minimalistliku muusikaga Doris Kareva, Tõnu Õnnepalu, Jaan Kaplinski, Juhan Viidingu, Aleksander Suumani ja teiste autorite tekstid.![]()
![]()
Ürituse link kommentaaris, ootame teid lahkesti!![]()
![]()
Dionysia 1993, etendus Tartu Kirjanike Maja hoovis; Guido Kangur, ERM Fk 2964:710, Eesti Rahva Muuseum, www.muis.ee/museaalview/2253350
Head saarlased ja muud, meil on nüüd uus sõna: KAALDA – Kaali järve ääres unistada. Kas sõidame suvel Saaremaale kaalma? Ma kaalsin, et lendan Eesti popmuusika taevas kui meteoriit!![]()
![]()
Selline täheühend sai keerutatud 3. juulil Vello Vinna ja Helvi Jürissoni sõnaviguri peal ning küsitud suurtelt ja väikestelt, mida see võiks tähendada. Ülal toodud tähenduse pakkus silmapilkselt Piret Puusepp, kes homme on Aavikute majamuuseumi ust vabatahtlikult avali hoidmas ja kes tutvustab end nii:![]()
![]()
"Minul on eelnev suhe olnud nii Johannese kui ka Joosepiga.![]()
![]()
Gümnaasiumis tuli teha uurimistöö ja mina valisin selleks J.Randvere (st Johannes Aaviku) "Ruthi" ehk uurisin teosest sõnu, mida tänapäeval enam ei kasutata.![]()
![]()
Seosed Joosep Aavikuga on lausa perekondlikud – mu vanavanemad Ellen ja Harry Õnnis olid suured sõbrad Joosepiga.![]()
![]()
Joosep käis neil Smuuli viienda korruse korteris rabarberi- või kõrvitsakooki söömas ja kultuuri üle arutlemas.![]()
![]()
Minu tädi aga sai siinsamas, Aavikute majas, iseseisva elu alustamiseks toakese Joosepi lahkel loal."![]()
![]()
Kas pole kena lugu? Ja kui KAALDA kõlab kahtlaselt, siis pane punt kokku ja telli Aavikute majalt töötuba, kus kuulda, millal, miks ja kuidas lõi Johannes Aavik VEENDA – sõna, mis kuulub me keelde nii loomulikult, et ei aimagi, et on kellegi looming – ja ise uusi sõnu luua.![]()
![]()
Aavikud on lahti homme kl 11 – 16.![]()
![]()
Kaali järv, RM F 1040:1706, Virumaa Muuseumid SA, www.muis.ee/museaalview/2658221