Kahe suure saarlase, silmapaistva keeleteadlase Johannes Aaviku (1880 – 1973) ja armastatud muusikapedagoogi Joosep Aaviku (1899 – 1989) majamuuseum Kuressaare südames.
Selmetipäev
Selle asemel, et…
Aaviku avantyyr
Anname soomlastele ja prantslastele tagasi, mis Johannes Aavik omal ajal neilt laenas.
Kõige lihtsam ja kiirem on meie igapäevaste tegemistega kursis olla läbi Facebook’i uudistevoo
"Kui oleksin kõikvõimas haridusminister, tagandaksin ka oma naise õpetajaametist, sest ta ei tunne selle tegevuse vasto tõsist huvi: ta ei valmista tunde ette ega tööta andumusega. Ka ta teadmised on puudulikod. Koguni algkoolile ei pea ma tedasobivaks. Ka sääl ei töötaks ta nagu peaks. Ta on yldse hooleto. Nii ei ole tal oma kirjotuslaudagi tarviliste kirjotustarvetega, ei ole sulge ega pliiatseid. Tal puudub sageli ka koguni nii hädavajalik asi kui taskuraamat ylesmärkimiste tegemiseks. Sel puhul on huvitav märkida, et taskuraamat puudub ka Karl Reitavil. Ta kirjotab ylesmärgingod (aadressid jne.) paberilipakaile või ajalehe kyljest rebitud ribadeile, mis ta siis tasku pistab. Mu naine kaotab järjekindlalt pliiatseid. Tema kätte ei või anda yhtki head ja pikemat pliiatsit: varsti on tal see kadond. Ta unostab selle kuhugi, kust ta seda enam ei tea otsida. Ta iseloomustamiseks yteldago veel, et ta meelsaim lektyyr on harilikele lugejaile määrat armastusromaanid ja et tal huvi on kinos käia."Johannes Aavik IDEEPEs oma kaasast, 29 aastat nooremast Aleksandra Aavikust.Aleksandra Aavik, SM F 3756:101 F, Saaremaa Muuseum SA, www.muis.ee/museaalview/2570300
TÄNA on SELMETIPÄEV!3. oktoobril 1925. aastal kl 19.15 turgatas keelekunstnikule Johannes Aavikule pähe, et selle asemel, et öelda "selle asemel, et" saab öelda "selmet"!2026. aasta selmetipäeval ootame teilt selmetimasinasse (all link) murdesõnu, mis me igapäevase keelega easti kogu passivad ning aitaks iga jutu sisse:)"Seepärast uurigem rahvakeelt, uurigem põhjalikult, tähendagem yles iga murdeline sõna, vorm, kõnekäänd ja võtkem neist kirjakeele kõik, mis sinna iganes kasulik ja kohane, kuid ärgem jätkem tarvitamata ka muid abinõusid sääl, kus need kohasemad ja kasutoovamad."Ootame sokipöisel ja pikisilmi kuni 12. oktoobrini! Kõigi osalejate vahel loosime keni keelega seot kinke!Johannes Aavik, "Keeleuuenduse äärmised võimalused", 1924.www.muis.ee/museaalview/2433435
PÕRP, PÕRP, PÕRP! Johannes Aavik laenas eesti keelde soome keelest sadu sõnu (nt 'hetk' ja 'kiindumus') ning prantsuse keelest kümneid sõnu (nt 'siiras' ja 'embama"). Oleme neid sõnu üle 100 aasta pruukinud, mistõttu on tagumine aeg laenud tagasi maksta.Laupäeval, 12. septembril kuulutas Aavikute majamuuseum Kirjandustänava festivalil välja "Aaviku avantyyri" ehk sõnause suunaga eesti keelest prantsuse ja soome keelde kõigile neile, kel kokkupuuteid ülalmainit kolme keelega. Lugege ning kuulake täpsemalt linkidelt kommentaaris.Aga miks just need keeled? Vastab Johannes Aavik:"Prantsuskeele kohta tekkis mul huvi juba gymnaasiumi keskmisis klasses. Tundsin erilist sembust selle keele poole. Mind veetles selles see peenuse ja elegantsi oreool, mis heljub prantsuse keele ja kultuuri ymber. Umbes aastast 1900 kuni 1918 olin nii vaimustet prantsuskeelest ning lugesin niipaljo Prantsuse raamatuid ja ajakirjo, et see keel sai mulle nii omaseks, et mul sageli oli kergem selles end väljendada kui yheski teises. Hulga oma keelelisi artikleid ja brošyyride osi olen enne, mustandis, kirjotand prantsuskeeles ja alles siis tõlkind eestikeele. Juba Kuresaares, seitsmendas klassis olles, olin oma päivikot prantsuskeeles kirjotand. „Ruthi" kirjotasin suurelt osalt prantsuskeeles ja tõlkisin siis eesti-keele. Kui aastal 1911 hakkasin tegelema Eesti keele uuendamisega ja kirjotama sellekohaseid artikleid, siis kirjotasin mustandid enamasti prantsuskeeles. Seda keelt tarvitades nagu vabanes mu vaim: ma leidsin kergema ja elegantsema väljendusviisi. Raskepärasus kados, mõte sai nagu tiivad.”“Soomekeele tundma-õppmine oli mulle pääle ladina- ja prantuskeele kolmandaks ilmotuseks. Sel keelel, nagu see muu seas esineb Juhani Aho teoseis ja stiilis, on isesugune uus iluvarjond. Soomekeeles avaldub veel relieefsemana meie oma eestikeele yrgne omapärane vaim, hõng ja sisemine tämber. Seepärast just soomekeele kaudo jõudsingi eestikeele juure. Ka eestikeelel on oma eriline sisemine tämber, mida me eestlased ise hästi ei taju, sarnoti kui inimene hästi ei kuule ega tunne omaenese hääle kõla. Välismaalased, kes eestikeele ära õpiksid, oleksid võimelised seda paremin tajuma. Aga mulle näib, et eestikeelele on omane lihtne loomulikkus, vahest veelgi suurem kui soome- ja saksakeelel (viimane on mõeldud muidogi oma lihtsas koduses väljendusviisis). Aga teiselt poolt eestikeel, kui temas ykskord tarvitusele võetakse kõik uued vormid ja rohked uued sõnad, võib tõusta varjondirikka väljenduse võimeni ja saada peeneks instrumendiks kirjanikole, teadlaseile, tõlkijaile. Soome keelt ei tarvitse seega sugugi karta, vaid see olgu meile selleks keelelise puhtuse ja omapärasuse ideaaliks, mille poole tuleb pyyda, sest see näitab, miline oleks eestigi keel olnud, oleks ta saand areneda soodsamais tingimusis.”Johannes Aavik, portree Helsingi ülikooli päevilt, SM F 3705:4 F, Saaremaa Muuseum SA, www.muis.ee/museaalview/3014058Johannes Aaviku tsitaadid: "IDEEPE: Johannes Aaviku ideede päevik", 2010, Johannes Aaviku Selts
Õunakohvik "Naum, nõu ja nabatorik" avatud! Pluss seenenäitus! Pluss antwärklaat! Kuni kl 17! Astuge ligi!
Aavikute aias seenenäitus 2026 tänasest avatud! Tulge avastama! Reedel, 11.09 kell 14.30–17.00Laupäeval, 12.09 kell 12.00–17.00Pühapäeval, 13.09 kell 12.00–17.00
Hääd rahvusvahelist kirjaoskuse päeva! Johannes Aavik oma IDEEPEs Kreutzwaldi „Eesti rahva ennemuististest juttudest" (ilmund a. 1866): "Ja mis pääasi, muinasjutud selles on kõik väga huvitavad ja põnevad lugeda, täis isesugust nagu hämarat ja maa-alust fantaasiamaailma. Mäletan veel selgesti seda unostamatond muljet ja meeleolu, mis selle raamatu esmakordne lugemine mulle andis mu olles siis alles kaheteistkymne-aastane.Mäletan koguni kohagi, kus seda lugesin: see oli onu Jakobi puumaja pisikese köögi laua ääres. (Maja asetseb Kuresaares, Uus Uulits nr. 20, või Raekoja-uulits nr. 5) Lugesin raamatu yhel päraselõunal peago yhe hooga läbi ja käisin otse pää uimane kogu sellest fantastikast ja põnevusest.Edaspidi tahan hakata seda raamatut ymber kirjotama keeleliselt parandet kujol tulevikos võimaliko uue tryki jaoks. Esialgo kirjotan ta koguni keeleuuenditega (y, – nd, -tet, -maks jne.) ja lasen raamatuks köita. Siis kingin selle Silvialle synnipäevaks, kui ta on saand kymneaastaseks, vahest aga paar aastat varemingi, kui ta vaimne areng osotub reesvaks."Silvia Aavik , SM F 3705:36 F, Saaremaa Muuseum SA, www.muis.ee/museaalview/3014603