Kahe suure saarlase, silmapaistva keeleteadlase Johannes Aaviku (1880 – 1973) ja armastatud muusikapedagoogi Joosep Aaviku (1899 – 1989) majamuuseum Kuressaare südames.
Kõige lihtsam ja kiirem viis meie igapäevaste tegemistega kursis olla, on läbi Facebook’i uudistevoo
Head saarlased, on ütlemata kena teada anda, et saare murdesõna RAHKE (asendamaks sõna al dente) on 2026. aasta SÕNAUSe üks võidusõnu!![]()
![]()
President Alar Karis tervitas äsja Vabamus võitjaid all toodud kõnega:![]()
![]()
Head keele- ja toidusõbrad!![]()
![]()
Sõnaus on alati olnud ettevõtmine, mis teeb meid rikkamaks. Esmajoones muidugi uute sõnade võrra – nii omakeelsete vastetega rahvusvahelistele sõnadele kui ka uute, täpsete ja tabavate terminite loomisega.![]()
![]()
Aga sõnade otsimise mõju on laiem, sest rikas keel rikastab ka meie mõtlemist.![]()
![]()
Kõik, kes sõnausel osalesid – ja isegi need, kes vaid osalemise peale mõtlesid – pöörasid tähelepanu meie keelele. Sõnade loomiseks otsisid osalejad üles murdesõnu, proovisid seniseid sõnu uuel moel kokku sobitada või mängisid kõlaga.![]()
![]()
Seda me igapäevaselt ei tee, aga just nii tekib keelega sügavam side, uhkus selle üle ja austus selle vastu. Ja kuna keel ja meel on eestluses nõnda tihedalt seotud, näemegi, kuidas iga sõnaus vaikselt meie põhiseaduse preambulit toetab.![]()
![]()
Sõnaus on parim ravim arvamusele, et mõnda asja ei saagi eesti keeles öelda. Saab ikka küll. Ja isegi kui mõnele mõistele ei sündinud seekord veel päris õiget vastet, siis jätkame otsimist. Kõigi varasemate keeleuuenduste õnnestumised näitavad, et meie keel suudab olla väljendusrikas ja meie inimesed oskavad selle väljendusrikkuse üles leida.![]()
![]()
Keeles peab olema lusti, sisemist loogikat, juurte tunnetust ja ajastu hõngu. Seekordse sõnause võidusõnad väljendavad seda kõike.![]()
![]()
Sõnad jäävad aga keelde pidama ainult siis, kui me neid ise kasutame. Ka sõnaraamatusse jõuavad ikka need sõnad, mis on leidnud koha elavas keeles.![]()
![]()
Siin on kõik meie kätes – täpsemalt meie suus. Täna kuulutame välja üheksa võidusõna, kuid kõik rahva pakutud sõnad saavad kättesaadavaks kodulehel. ![]()
![]()
Soovitan neid julgelt lapata. Pakutud sõnade varamus on kindlasti ka neid, mis ei ole täna eraldi välja toodud, kuid on teie jaoks nagu naelapea pihta. Kui meeldib, kasutage – küll siis hakkab teistelegi külge.![]()
![]()
Tänavune toiduteema sobis sõnauseks väga hästi. Toit on meile lähedane, räägime sellest palju ja sageli sõnadega, mille oleme laenanud teistest keeltest.![]()
Oleme nende sõnadega ilmselt juba harjunud ning seetõttu võib mõnigi uus sõna tunduda algul võõras. Aga seegi võib kiiresti omaseks saada, kui seda ise toetame. Kui hot dog ja šašlõkk on kodunenud meie toidulaual, siis suudavad koduneda ka uued eestikeelsed sõnad, millega neid tähistame.![]()
![]()
Palju õnne kõigile osalejatele ja aitäh kõigile, kes eesti keelele täpsust, hoogu ja maitset juurde annavad!
Kui suveplaanides veel lünki, võtke kindlasti plaani Juhan Liivi muuseumi külastamine Alatskivil, kus eile pidas aastakoosoleku Eesti Kirjanike Muuseumide Ühing. Täname võõrustamast!![]()
![]()
Muide, Aavik mainib Juhan Liivi IDEEPEs (lk 27) järgmises kontekstis: "Eesti kirjanduslike teoste sõnavara sedeldamine kartoteegiks. Selleks võiks eestikeele õpetajaile olla – olen seda juba aastate eest mõtelnud – eriti mingi leksikaalne töö: mingist raamatust sääl esinevi sõnade ja fraseologismide või ka muude keelendite välja kirjotamine ja kartoteegi tegemine.![]()
![]()
Seda võiks teha mingist yksikost teosest või kogu kirjaniko toodangost või mingi ajalehe aastakäigust. Nii võiks keegi õpetaja võtta leksikaalsele läbitöötamisele Piibli ja teha sellest eri sõnastika. See oleks otse terve elutöö 20 aasta ![]()
kestel. See annaks rahuldust. See hakkaks huvitama. See teeks elu huvitavamaks. ![]()
![]()
Kui see töö lõpule on jõudnud, teeb koostaja sellest kokkuvõtte brosyyri või pikema artikli kujol, mis kuskil ilmuks. Kartoteek läheks pärast kuhugi arhhiivi, kus uurijad saavad seda kasutada. Nii võiks sellase uurimuse teha ka kirjotustest no 0. W Masing, Kreutzwald, Jannsen, Koidula, C. R. Jakobson, J. Hurt, J. Pärn, Bornhöhe, A. Paal, A. Grenzstein, Juhan Liiv, Eduard Viide, Peterson-Särgava jne., kuni uusima ajani ka paljodest tõlketeostest.![]()
![]()
Siis koguneks meil suurepärane sõnavara-arhhiiv, ja meie kirjakeele arenemiskäigu uurimine oleks pärast kerge rikkalike valmis materjaalide põhjal."
1. juunil väisas Aavikute maja Köster Gööcki maja loeng-vestlusega "Armastusega Kuressaarelt Rakverele: keeleline ja luuleline väisang", et kokku saaks neli J-i: Juhan (Kunder), Jakob (Liiv, keda küll siis kodus polnud, kui Johannes A talle omal ajal külla tahtis minna), ja üllatuskülaline Johannes (Jaanis)☺️![]()
![]()
Aavik oli terava silmaga mitte ainult keele, vaid ka linnade suhtes, nt Tartut nimetab ta halbade kõnniteede pärast "Halva-uulitsaline". Kuidas aga iseloomustas Aavik teisi linnu, sh Rakveret? Sellest kirjutab ta oma päevaraamatus ("Ideepe", lk 530):![]()
![]()
"Tallinn võiks olla Mitmetorniline, Haapsalo Idylliline, Pärnu Pargirikas, Viljandi Kuulsate Varemetega, Narva Vanaaegne, Paide Vaikne, Rakvere Rahuto, Võro Puumajaline, Valk Piiriäärne, Lihola Yheuulitsaline. Kuresaarele annaksin nimeks: Kuresaar Suursugune."![]()
![]()
Kas olete nõus, tallinlased, haapsallased, pärnakad, viljandlased, narvakad, paidekad, rakverelased, valgalased, lihulased ja kuressaarlased?![]()
![]()
Pärast loengut tehti visiit igavikku lahkunud suurmeeste juurde Rakvere linnakalmistul.![]()
![]()
Oli suur rõõm Meritiga kaasa mõelda, tunda ja naerda, ütlesid rakverelased:) Tänu kutsumast, Marika Kundla ja Juhan Kunderi Rahvakool!![]()
![]()
Üritust toetas Rakvere linn.![]()
![]()
Fotod: Marika Kundla
Täna leiab aset Saare maakonna 53. laulupidu "Kelle laul, selle talgu"! Johannes Aavik soovib lauljatele okast kurku, võtkem seda mönusa huumoriga:)![]()
![]()
"Meie lauljad ei laula kuigi hästi. Paljodel, eriti naislauljail on halb vibraato – liig äge, liig suure amplituudiga. Enamasti lauldakse liig valjusti, kõigest kõrist. ![]()
![]()
Seetõtto on niisugune mulje, et mehed röögivad ja naised kriiskavad. Meeslauljad ![]()
lõpetavad fraasi kõrgemad lõpptoonid sageli mingi järsu õh-iga, mis teeb jõhkruse ![]()
mulje. Seda inetond õhhi tarvitavad kahjoks ka mõned välismaised lauljad. ![]()
![]()
Nähtavasti kuulub see mingi dramaatilise laulmisviisi juure (dramaatiline tenor). Minule see ei meeldi. Meie lauljad matkivad siin orjalikolt ja liialdamisega välismaisi halbusi. ![]()
![]()
Ometi sopraan, kui hääl ja laulmisviis on ilus, oleks suurepärane ja hurmav. Samoti oleks väga meeldiv ilus mahe lyyriline tenor. Ka võimas ja „sametine" bass on mõjuv."![]()
![]()
Johannes Aavik oma päevikus IDEEPE aastal 1942.![]()
![]()
Saaremaa 1937. aasta laulupidu , SM F 3191:1 F 3221:1, Saaremaa Muuseum SA, www.muis.ee/museaalview/3004666
Täna Ain Kaalep 100! Johannes Aaviku vaimus sõnasepp ja enam – viimane nooreestlane, nagu Tiit Hennoste teda 30. mai Õhtulehes iseloomustab:![]()
![]()
"Ain Kaalep on mitmus, ütles kunagi keegi. Ma lisaks, et Kaalep on viimane nooreestlane mitmuses.![]()
![]()
Kaalep armastas luua sõnu nagu Johannes Aavik (vandel, teavitama, etlema). Kasutas oma luules murret ja kommenteeris seal olevaid sõnu nagu Villem Grünthal-Ridala. Toimetas ja täitis auke eesti kultuuris nagu Friedebert Tuglas. Õpetas nagu Gustav Suits. Ja muuhulgas pakkus 1990. aasta 14. jaanuari Rahva Hääles välja ka uuendatud Noor-Eesti loosungi: „Olgem eurooplased, aga jäägem ka asiaatideks."![]()
![]()
Foto Kesk-Aasia õhtult 15. dets. 1961. Luuletaja Ain Kaalep ja muuseumi laborant Maris Laubre., TKM F 7771, Tartu Kunstimuuseum SA, www.muis.ee/museaalview/3184373
"Vääääga toredad lapsed! Oleks täiskasvanud sellised – nii suure huvi ja hoolega kuulasid ja tegutsesid," õhkas Raegalerii rahvas, kui Naerusuu lasteaia 6-7-aastased lahkusid kunstnikutunnist, kuhu Aavikute maja loomeresidendist Jeanne Vrastor Prantsusmaalt nad kutsus kui kaasaegsesse koopasse, kus savi ja villa katsuda ning arutada, mida nad nägid ja kuulsid.![]()
![]()
Jeanne Vrastori näitus "Mu puudutus on teisest" käsitleb loomist arusaama kaudu, et inimlik žest ja materiaalne muutumine kuuluvad samasse pidevasse protsessi. Kiud, savi, bakterid, oksad, metall, tööriistad ja kehad kujundavad üksteist puudutuse, korduse ja aja kaudu. Teadmised talletuvad materjalides ning kanduvad edasi põlvkondade jooksul korduvate žestide kaudu.![]()
![]()
Kogu näitusel ilmub käsi korraga nii tegija kui materjalina – selle haare, tugevus ja liikumine on kujunenud sajanditepikkuse puudutuse kaudu. Loomine sünnib kuhjuvatest žestidest, jagatud mälust ning pidevast vahetusest kehade ja materjalide vahel, millega nad koos elavad.![]()
![]()
Jeanne Vrastor (s 1993 Prantsusmaal) on Amsterdamis tegutsev kunstnik, kes uurib materjalide, objektide, tehnoloogiate ja inimkeha vahelisi suhteid. Alates 2021. aastal Sandberg Instituudi Dirty Art Department’i lõpetamisest on ta arendanud praktikat, mis uurib kehalist intelligentsust ja keha suhteid erinevate vormidega.![]()
![]()
Fotod: Helena Keskküla, Raegalerii