Aavikute maja
Kahe suure saarlase, silmapaistva keeleteadlase Johannes Aaviku (1880 – 1973) ja armastatud muusikapedagoogi Joosep Aaviku (1899 – 1989) majamuuseum Kuressaare südames.
Kõige lihtsam ja kiirem viis meie igapäevaste tegemistega kursis olla, on läbi Facebook’i uudistevoo
Siit ja sealt küsitakse, kas Aavikutes sel suvel ka midagi SUURT toimub – nagu 2024. a sai kogukonna (ja) tordiarmastuse toel renoveeritud Joosepi juubeliks tema 1896. a Leppenbergi klaver, ning 2025. a kõlas noorte Aavikute esituses nii Joosepi kui juubilar Johannese rõõmuks ideaalne vibraato.![]()
![]()
Sel suvel saab Johannes sõna. Ja mis sünnib, teavad kõige paremini siin pildil muhelevad 2 tektuurijat (tektuur.ee) eesotsas Vilsandi juunior-paadimehest sisearhitekti Ardo Hiiuväinaga, kelle kõrval puusepp-sisearhitekt Päär Keedus. Tektid (nii nutikas nimetus, Johannes juuvib!) loovad keskkondi, mis toetavad inimese arengut ruumilise kogemuse kaudu, arvestades sealjuures laste kasvamise ja õppimise eripäradega, loovuse, uudishimu ja turvalisusega. ![]()
![]()
Kes fotot tähelepanelikult olbab või tirrutab, näeb, et Ardo käes on üks eesti tähelepanuväärsemaid lasteraamatuid mitte ainult sisu, vaid samavõrra ka illustratsioonide tõttu, mille autoriks ilmakuulus saarlasest graafik Vello Vinn.![]()
![]()
Kõigi väikeste ja suurte sõnasõprade rõõmuks sündiva atraktsiooni toetajad on Kultuurkapitali arhitektuuri sihtkapital, Tartu Kunstikool, SA Saaremaa Muuseum, Kuressaare Raegalerii, Saaremaa kunstifestival ning vabatahtlikud, ning ajastatud on selle avamine Saaremaa kunstifestivali programmi.![]()
![]()
Hoiame pöialt, et kõik sujuks ja õigeaegselt valmiks:)
Hõikame taas: 3. juulil kl 11 – 14 võtab RaRa Hoiuraamatukogu Kuressaares Aavikute majamuuseumi õuel tasuta vastu raamatuid jm trükiseid elanikkonnalt ja asutustelt, et vahendada neid raamatukogudele, mälu- jt asutustele. Raamatud peavad olema kasutuskõlblikud: puhtad ja heas korras ehk tolmuta, hallituseta, närilisten ja niiskusen kahjustamata, kastis või nööriga pakki seotud. ![]()
![]()
Kohal on ekspert Kalju Tammaru, kellele võib tulla näitama vanu ja haruldasi raamatuid ning nõu küsida.![]()
![]()
NB! Alates 26. juunist saab raamatuid tuua Kuressaarde Kultuurivara fuajeesse suurtesse kastisse ning samas ka kohe valida ja võtta neist endale huvipakkuvaid.![]()
![]()
Anna raamatuile uus elu!
Lossi suvelaager tuleb taas, toredaid tegevusi nii Kuressaare linnuses, Mihkli talumuuseumis kui üle Saaremaa:) Vaata lähemalt:Tule lossi suvelaagrisse, kus saad mõnusalt aega veeta – mängida golfi, avastada Asva Viikingite küla, hullata Wake pargis, aga ka reisida vanavanaisaaegsesse aega Mihkli talumuuseumis ning lausa ööbida seal kaks ööd, tunnetada sealset loodust ja mängida ja kokata koos.![]()
![]()
Rohkem infot muuseumi kodulehel linnus.samu.ee/haridu…/lossi-salaseltsi-suvelaager
Head saarlased, on ütlemata kena teada anda, et saare murdesõna RAHKE (asendamaks sõna al dente) on 2026. aasta SÕNAUSe üks võidusõnu!![]()
![]()
President Alar Karis tervitas äsja Vabamus võitjaid all toodud kõnega:![]()
![]()
Head keele- ja toidusõbrad!![]()
![]()
Sõnaus on alati olnud ettevõtmine, mis teeb meid rikkamaks. Esmajoones muidugi uute sõnade võrra – nii omakeelsete vastetega rahvusvahelistele sõnadele kui ka uute, täpsete ja tabavate terminite loomisega.![]()
![]()
Aga sõnade otsimise mõju on laiem, sest rikas keel rikastab ka meie mõtlemist.![]()
![]()
Kõik, kes sõnausel osalesid – ja isegi need, kes vaid osalemise peale mõtlesid – pöörasid tähelepanu meie keelele. Sõnade loomiseks otsisid osalejad üles murdesõnu, proovisid seniseid sõnu uuel moel kokku sobitada või mängisid kõlaga.![]()
![]()
Seda me igapäevaselt ei tee, aga just nii tekib keelega sügavam side, uhkus selle üle ja austus selle vastu. Ja kuna keel ja meel on eestluses nõnda tihedalt seotud, näemegi, kuidas iga sõnaus vaikselt meie põhiseaduse preambulit toetab.![]()
![]()
Sõnaus on parim ravim arvamusele, et mõnda asja ei saagi eesti keeles öelda. Saab ikka küll. Ja isegi kui mõnele mõistele ei sündinud seekord veel päris õiget vastet, siis jätkame otsimist. Kõigi varasemate keeleuuenduste õnnestumised näitavad, et meie keel suudab olla väljendusrikas ja meie inimesed oskavad selle väljendusrikkuse üles leida.![]()
![]()
Keeles peab olema lusti, sisemist loogikat, juurte tunnetust ja ajastu hõngu. Seekordse sõnause võidusõnad väljendavad seda kõike.![]()
![]()
Sõnad jäävad aga keelde pidama ainult siis, kui me neid ise kasutame. Ka sõnaraamatusse jõuavad ikka need sõnad, mis on leidnud koha elavas keeles.![]()
![]()
Siin on kõik meie kätes – täpsemalt meie suus. Täna kuulutame välja üheksa võidusõna, kuid kõik rahva pakutud sõnad saavad kättesaadavaks kodulehel. ![]()
![]()
Soovitan neid julgelt lapata. Pakutud sõnade varamus on kindlasti ka neid, mis ei ole täna eraldi välja toodud, kuid on teie jaoks nagu naelapea pihta. Kui meeldib, kasutage – küll siis hakkab teistelegi külge.![]()
![]()
Tänavune toiduteema sobis sõnauseks väga hästi. Toit on meile lähedane, räägime sellest palju ja sageli sõnadega, mille oleme laenanud teistest keeltest.![]()
Oleme nende sõnadega ilmselt juba harjunud ning seetõttu võib mõnigi uus sõna tunduda algul võõras. Aga seegi võib kiiresti omaseks saada, kui seda ise toetame. Kui hot dog ja šašlõkk on kodunenud meie toidulaual, siis suudavad koduneda ka uued eestikeelsed sõnad, millega neid tähistame.![]()
![]()
Palju õnne kõigile osalejatele ja aitäh kõigile, kes eesti keelele täpsust, hoogu ja maitset juurde annavad!
Kui suveplaanides veel lünki, võtke kindlasti plaani Juhan Liivi muuseumi külastamine Alatskivil, kus eile pidas aastakoosoleku Eesti Kirjanike Muuseumide Ühing. Täname võõrustamast!![]()
![]()
Muide, Aavik mainib Juhan Liivi IDEEPEs (lk 27) järgmises kontekstis: "Eesti kirjanduslike teoste sõnavara sedeldamine kartoteegiks. Selleks võiks eestikeele õpetajaile olla – olen seda juba aastate eest mõtelnud – eriti mingi leksikaalne töö: mingist raamatust sääl esinevi sõnade ja fraseologismide või ka muude keelendite välja kirjotamine ja kartoteegi tegemine.![]()
![]()
Seda võiks teha mingist yksikost teosest või kogu kirjaniko toodangost või mingi ajalehe aastakäigust. Nii võiks keegi õpetaja võtta leksikaalsele läbitöötamisele Piibli ja teha sellest eri sõnastika. See oleks otse terve elutöö 20 aasta ![]()
kestel. See annaks rahuldust. See hakkaks huvitama. See teeks elu huvitavamaks. ![]()
![]()
Kui see töö lõpule on jõudnud, teeb koostaja sellest kokkuvõtte brosyyri või pikema artikli kujol, mis kuskil ilmuks. Kartoteek läheks pärast kuhugi arhhiivi, kus uurijad saavad seda kasutada. Nii võiks sellase uurimuse teha ka kirjotustest no 0. W Masing, Kreutzwald, Jannsen, Koidula, C. R. Jakobson, J. Hurt, J. Pärn, Bornhöhe, A. Paal, A. Grenzstein, Juhan Liiv, Eduard Viide, Peterson-Särgava jne., kuni uusima ajani ka paljodest tõlketeostest.![]()
![]()
Siis koguneks meil suurepärane sõnavara-arhhiiv, ja meie kirjakeele arenemiskäigu uurimine oleks pärast kerge rikkalike valmis materjaalide põhjal."
1. juunil väisas Aavikute maja Köster Gööcki maja loeng-vestlusega "Armastusega Kuressaarelt Rakverele: keeleline ja luuleline väisang", et kokku saaks neli J-i: Juhan (Kunder), Jakob (Liiv, keda küll siis kodus polnud, kui Johannes A talle omal ajal külla tahtis minna), ja üllatuskülaline Johannes (Jaanis)☺️![]()
![]()
Aavik oli terava silmaga mitte ainult keele, vaid ka linnade suhtes, nt Tartut nimetab ta halbade kõnniteede pärast "Halva-uulitsaline". Kuidas aga iseloomustas Aavik teisi linnu, sh Rakveret? Sellest kirjutab ta oma päevaraamatus ("Ideepe", lk 530):![]()
![]()
"Tallinn võiks olla Mitmetorniline, Haapsalo Idylliline, Pärnu Pargirikas, Viljandi Kuulsate Varemetega, Narva Vanaaegne, Paide Vaikne, Rakvere Rahuto, Võro Puumajaline, Valk Piiriäärne, Lihola Yheuulitsaline. Kuresaarele annaksin nimeks: Kuresaar Suursugune."![]()
![]()
Kas olete nõus, tallinlased, haapsallased, pärnakad, viljandlased, narvakad, paidekad, rakverelased, valgalased, lihulased ja kuressaarlased?![]()
![]()
Pärast loengut tehti visiit igavikku lahkunud suurmeeste juurde Rakvere linnakalmistul.![]()
![]()
Oli suur rõõm Meritiga kaasa mõelda, tunda ja naerda, ütlesid rakverelased:) Tänu kutsumast, Marika Kundla ja Juhan Kunderi Rahvakool!![]()
![]()
Üritust toetas Rakvere linn.![]()
![]()
Fotod: Marika Kundla