Kahe suure saarlase, silmapaistva keeleteadlase Johannes Aaviku (1880 – 1973) ja armastatud muusikapedagoogi Joosep Aaviku (1899 – 1989) majamuuseum Kuressaare südames.
Kõige lihtsam ja kiirem viis meie igapäevaste tegemistega kursis olla, on läbi meie Facebook’i uudistevoo
On aasta keeleteo hääletamise aeg – hm.ee/aasta-keeletegu-2024#H%C3%A4%C3%A4letus – ja seega kõigi saarlaste võimalus tunnustada saarlasest murdeuurijat Ellen Niiti, kel eelmisel sügisel täitus 80. eluaasta, mille puhul ilmus raamat „Saarte keeled. Ellen Niidi juubeliraamat”.![]()
Raamat „Saarte keeled. Ellen Niidi juubeliraamat“ on tunnustamist vääriv keeletegu, sest on Eesti murdeuurimise alal oluline verstapost. Esimese osa sisustavad kolleegide artiklid saarte murde, Saaremaa kohanimede ja praeguse saarte murdeala kõnekeele eripärast, eesti murrete tüpoloogilisest asendist Balti areaalis ning keeleliste elulugude uurimisest Soomes. Raamatu teises osas on esitatud valik Ellen Niidi enda olulisemaid kirjutisi saarte murdest ning eri piirkondade keelest. ![]()
Kogumik esitab mitmekülgse sissevaate Lääne-Eesti saarte keelelisse ja kultuurilisse omapärasse, käsitleb põhjalikult saarte murret ja selle uurimist ning murdekeele muutumist eesti murdeuurimise tänases kontekstis.![]()
Raamat aitab esile tõsta saarte murde unikaalsust, süvendada selle uurimist ning väärtustada eesti keele mitmekesisust nii teaduslikus kui ka kultuurilises plaanis. ![]()
Saarte keeled. Ellen Niidi juubeliraamat. Tallinn: Emakeele Selts. (Eesti Teaduste Akadeemia Emakeele Seltsi toimetised nr 83).
Raamat on vabalt kättesaadav Emakeele Seltsi kodulehel: www.emakeeleselts.ee/valjaanne/saarte-keeled/ avaneb uues vahekaardis ![]()
Klikime nimetissõrmega ja hoiame pöialt!
hm.ee
Aasta keeleteo konkursi eesmärk on tunnustada tegusid, mis tõstavad eesti keele tuntust ja mainet, väärtustavad eesti keele õpetamist, õppimist ja oskamist, soodustavad eesti keele kasutamist ja…
Head raamatuaastat! Lugeda saab kohvikus toolil istudes, kodus diivanil pikutades või põrandal lesides ja mitmel muul moel. Aavikute maja on saanud väärika kingi, mis omal moel seotud just lugemisega.![]()
"Muretsesin oma lugemisoskuse pärast, kuna olin aeglane ja suurt soovi lugeda polnud. Õpetaja Ingrid kohtles mind väärikalt. See, kuidas ta rääkis ja avas raamatu-maailma, tekitas minus soovi rohkem teada saada. Huvi ja põnevus oli nii suur, et hakkasin lugema soravalt, rõõmu ja lustiga. Suur kool, Kingissepa 1. Keskkool tundus seetõttu üks põnev koht, kuhu väga tahtsin minna."![]()
Nii meenutab oma eesti keele õpetajat Ingrid Jõelaidi, kes, muide, on ise väikese koolitüdrukuna näinud Johannes Aavikut Vallimaa maja ees toolil istumas, aastaist 1978 – 1980 Ingridi õpilane Kristina Rahumeel.![]()
"Kuressaare ametikooli loodusgiidi õpingute ajal käisime Aavikute majas ja seal tärkas soov tänada õpetaja Ingridit. Õues oli kaks tänupinki olemas. Sealt tuli idee, et mu tool sobiks ilusti Aavikute maja interjööriga."![]()
Meie maja uusim tool, nn Viini kohvikutool, on pärit Kristina vanaema majapidamisest Transvaali tänaval ning Kristina ise restaureeris selle Tallinna Ehituskooli restaureerimiseriala lõputööna. ![]()
"Loodan väga, et selliseid inimesi kui õpetaja Ingrid on kõigi meie eludes. Kannan õpetaja Ingridit südames tänutunde ja armastusega! Soovin talle tervist ja helgeid elupäevi!"![]()
Ka meie ühineme raamatuaasta alguse puhul Kristinaga ja täname nii teda kui Ingrid Jõelaidi lootes, et vaatamata kõrgele eale õnnestub Ingridil tulla oma kunagise õpetaja Joosep Aaviku majja ja puhata jalga oma õpilase valmistatud tänutoolil.
„See on silmapaistvalt hea sõna," arvab tüdruk ise, „üks parimaid, mis ma kuulnud olen." Samas ei tea ta, mida see tähendada võiks, ja nii asutaksegi sõnale sobivat tähistatavat otsima, leides lõpuks, et „spunk" on väike ja roheline tiibadega putukas.![]()
Eeskätt on „spunk" aga jäänud just selliseks maruvahvaks sõnaks, mis ei tähenda mitte midagi või siis tähendab ükskõik mida; ta on ühtaegu tähendusetu ja kõiketähendav. ![]()
Sel aastal möödub 80 aastat "Pipi Pikksuka" esmailmumisest autori Astrid Lindgreni kodumaal Rootsis. Sõnast "spunk" kirjutab ülal Priit Põhjala oma äsjailmunud "Juhuslike sõnade raamatus" – ja pssst, hoidkem pöialt, et Priit peatselt ka Aavikute maja väisama jõuaks, sest ta raamat on viiteid Johannes Aavikule täis:)![]()
Rohelise tiibadega putuka saab aga igaüks ise iga kell tekitada…huvitav, milline näeks välja tegelane nimega "lunk"? Kindaid-salle-mütse praegu Saaremaal palju vaja ei lähe ju? Kui lapiks ühe lungi?:)![]()
Foto: Valmar Voolaid
Pakkuda loss mere ääres, maja kesklinnas ja talu looduskaunis kohas! Ja kelle kutse, soovituse, meelituse peale tuleb meie ägedate rüütlite, lossipreilide, taluperenaiste, keele- ja helikunstnikest härraste keskele üks rõõmsat ja rahulikku igapäeva, paindlikku korda ja selget suhtlust loov abikätepaar, sellele soovi korral kena nädalavahetus koos kaaslasega Johannes ja Joosep Aaviku majamuuseumi ärklikorrusel koos sissejuhatusega säravasse sõnaloomeilma:)![]()
www.facebook.com/photo?fbid=1079127904252248&set=a.570591758439201SA Saaremaa Muuseum ootab oma meeskonda
JUHIABI-PERSONALISPETSIALISTI![]()
Sinu peamisteks tööülesanneteks on:
• asutuse juhi assisteerimine
• dokumendihalduse ja kirjavahetuse korraldamine
• igapäevased personalitoimingud
• koosolekute ettevalmistamine ja protokollimine
• piletikassa töö koordineerimine suvehooaegadel
• statistiliste aruannete koostamine![]()
Oled sobiv kandidaat, kui Sul on:
• erialane haridus
• varasem töökogemus dokumendihalduse ja personalitöö alal
• baasteadmised tööõigusest ja töösuhete vormistamisest
• vajalikud teadmised raamatupidamisest
• kogemused dokumendihaldussüsteemiga WebDesktop ja kassasüsteemiga CompuCash
• hea koostöö- ja planeerimisoskus ning pingetaluvus
• enesejuhtimisvõime, süsteemsus ja täpsus
• väga hea suuline ja kirjalik eneseväljendusoskus eesti keeles ja inglise keele oskus vähemalt suhtlustasandil![]()
Muuseum pakub:
• vastutusrikast ja huvitavat tööd
• võimalust end teostada ja areneda
• toredat ja toetavat meeskonda
• ainulaadset töökeskkonda ajaloolises miljöös
• omatöötaja soodustusi ja võimalust osaleda koolitustel
• töötasu kokkuleppel![]()
Konkursil osalemiseks tuleb kandidaadil esitada:
• avaldus
• CV
• motivatsioonikiri
• haridust tõendava dokumendi koopia![]()
Dokumendid palume saata hiljemalt esmaspäeval, 3. veebruaril 2025 digitaalselt allkirjastatuna e-posti aadressile priit.kivi@samu.ee![]()
Tööleasumise aeg: esimesel võimalusel
Täpsem info: Priit Kivi tel. 53 905 561![]()
📸 Valmar Voolaid
33 tundi bussisõitu, et jõuda Saaremaale Aavikute maja ette ja öelda: "Siin Aavikute maja taga oli mu kool ja siit Aavikute maja eest paistab mu kunagine kodu."![]()
Nii ütles Tetiana Shaparenko, Dnipro ajaloomuuseumi teadur Ukrainast, kes tuli tutvuma Aavikute muuseumi ning Kuressaare linnuse arenguplaanide ja arendustega, kuid ühtlasi ka oma kunagisse koju. ![]()
Nimelt olid Tetiana ukrainlastest vanemad, piirivalveülemast isa ja arstist ema, 1978 – 1986 Saaremaale suunatud. ![]()
Tõnu Sepp, Kuressaare linnuse arendusprojekti juht, tegi Tetianale põhjaliku tuuri linnuses, mille käigus leidsime ühelt fotolt kelle? – Tetiana isa!![]()
Ja see pole veel kõik: kuna Johannes Aavik õppis Ukrainas Nižõni ajaloo- ja filoloogiainstituudis, siis lubas Tetiana kodumaal tagasi olles uurida – nii palju, kui praegused rasked olud seda võimaldavad – , kas Nižõni arhiivis on midagi meie jaoks uut ja huvitavat Johannese sealse õpinguaja kohta.![]()
Teame seda, et noor Aavik tegeles Nižõnis "Noor-Eesti" esimese albumi väljaandmisega: kirjutas, tõlkis ja toimetas, nii et 120 aastat tagasi ehk 1905. aastal see ilmus tema enda ridadega: "Meie keel ja kirjandus peab intelligentsi keeleks ja intelligentsi kirjanduseks saama." Õpingud Nižõnis katkestas 1905. aasta revolutsioon, instituut suleti ja Aavik sõitis Kiievisse, sealt edasi nädala pärast Tartusse.![]()
Teist korda saabus Aavik Ukrainasse 1910. aastal, kui ta määrati Jalta Aleksandri gümnaasiumisse prantsuse keele õpetajaks. 1911. aastal tuli suvevaheajaks kodulinna Kuressaarde sõitnud Aavikule teade, et ta on Odessa õpperingkonna kuraatori kirjaliku nõudmise alusel vabastatud prantsuse keele õpetaja kohalt, sest ta olevat sotsiaaldemokraat, keda oli jälginud salapolitsei.![]()
Aaviku enda kommentaaris sisaldub suur võit eesti keele ja kultuuri jaoks: “…kui poleks mind siis vallandet, siis oleksin võibolla Venemaale jäänud. Oleksin ehk abiellunud venelannaga, nagu paljud teised eestlased. Aga nüüd sunniti mind tagasi pöörduma koju, Saaremaale, Kuressaare. Veetsin seal ilma tööta ühe aasta – ja sellal mõtlesin välja eesti keeleuuenduse.”![]()
Vaat sellised keerukad lood läbi ajaloo!![]()
Allikas: Helgi Vihma, "Johannes Aavik – aatemees ja keeleuuendaja", EKSA 2021.
Foto: Tetiana Shaparenko (Kuressaare linnuse katusel Tetiana ise, projektijuht Tõnu Sepp ja Aavikute arendaja Merit Karise)
"Mis saab aga keeleteadlase Johannes Aaviku ja muusikapedagoog Joosep Aavikuga seotud majast Vallimaa tänaval," küsis 19. juulil 1991. aastal ajalehes Sirp Saaremaa kultuuriajakirjanik Enda Naaber (fotol).![]()
Olavi Pesti (siiani Saaremaa Muuseumi teadur) vastas: "Praegu tehakse hoones remonti. Sinna tuleb Aaviku majamuuseum – kaks memoriaalse sisustusega tuba, üks Johannes Aaviku, teine Joosep Aaviku tuba. Ekspositsiooni alla kuulub kaks tuba ning pööningule ehitatakse välja ruumid fondide ja töötajate jaoks."![]()
Ja vähem kui aasta pärast 19. juunil 1992. aastal Johannes ja Joosep Aaviku majamuuseum avatigi, nii et täpselt poole aasta pärast saame tähistada maja kui muuseumi, Saaremaa Muuseumi filiaali, 33. sünnipäeva.![]()
Käesoleval aastal täitub Saaremaa Muuseumil 160. tegutsemisaasta, sest täpselt nii palju aastaid tagasi tuli "parun von Sassi majja kokku seltskond kohalikke baltisakslasi ja otsustas luua Saaremaa Uurimise Seltsi. Selts püstitas kolm eesmärki: luua oma muuseum, hakata välja andma teaduslikku ajakirja ja asutada avalik raamatukogu. Kõigi nende eesmärkidega tuldi tookord kenasti toime."![]()
Täna aga istusime koos Saaremaa raamatuklubi kultuurihuvilise ja rõõmsa seltskonnaga, et rääkida seltsi 25-aastase staažiga esinaise Enda Naabri mahukast ja mitmekülgsest loomingust. Muide, Saaremaa raamatuklubi vanus ületab soliidselt Aavikute majamuuseumi oma – ligi 45 aastat. ![]()
Enda Naaber soovis kõigile head lähenevat raamatuaastat ja Aavikute majamuuseum ühineb selle sooviga!![]()
Allikad: ülal mainit Sirp, ja Eesti Sõnumid, nr. 44, 22 veebruar 1995.