Aavikute maja
Kahe suure saarlase, silmapaistva keeleteadlase Johannes Aaviku (1880 – 1973) ja armastatud muusikapedagoogi Joosep Aaviku (1899 – 1989) majamuuseum Kuressaare südames.
Kõige lihtsam ja kiirem viis meie igapäevaste tegemistega kursis olla, on läbi Facebook’i uudistevoo
Läheneme emakeelepäevale! Tapal toimus 30. mail 1908. aastal kogu Eestit puudutav sündmus: seal peeti esimene eesti kirjakeele konverents. Konverentsil osales toona 13 keelemeest (nende seas muidugi Johannes Aavik): kuus Tartust, kuus Tallinnast ja üks vahemees Tapalt.![]()
![]()
Koosolek oli vaidlusrohke. Üks põhilisi vaidluspunkte oli, kas kasutada pikki vokaale ää, üü, õõ või diftonge ea, üi, õe – kas kirjutada näiteks hea heal või hää hääl. Arutlus lõppes omamoodi kompromissiga: otsustati üldiselt pikkade täishäälikute poolt, näiteks hääl, jääma, päästma; hüüdma, nüüd, tüütama; võõras, mõõk ja rõõm. Erandlikult tuli kirjutada ea kuues sõnas: hea, pea, teadma, seadma, seal, teal ’siin’; diftong õe jäeti vaid kolmes sõnas: õel, nõel, sõel.![]()
![]()
Saavutati kokkulepe, et kirjakeeleks saab Põhja-Eesti keskmurre, küll mõningate parandustega. Tartu ja Tallinna keelemehed sõlmisid Tapal keelerahu, ületades sellega omavahelised erimeelsused ning astudes esimese sammu eesti kirjakeele ühtlustamiseks. ![]()
![]()
Vaata head ülevaadet eesti keele ja kultuuri tormilisest arengust 20. sajandi alguses siit, kus nimetatud ka Johannes Aavik: jupiter.err.ee/1609939930/luhhike-oppetus-eesti-kultuurist![]()
![]()
Teksti allikad: www.tapamuuseum.ee/muistised/tapa-malestusmargid/kirjakeelekonverents/![]()
Raimo Raag, "Talurahva keelest kirjakeeleks", Tartu, 2008.![]()
Foto teht Jupiterist.
Öelgem täna kellelegi: "Sa oled nii sulnis!" ja siis kohe otsa, et "Kas tead, et 'sulnis' on Johannes Aaviku sõna, mille ta lõi aastal 1919? Sel samal aastal, kui Mussolini lõi oma esimese fašistliku rühmituse ja kui Vene kommunistlik partei lõi 5-liikmelise poliitbüroo – Lenin, Trotski, Stalin, Kamenev, Krestinski? Make words, not war!" ![]()
![]()
Näitelause Tiiu Erelti "Väikesest uudissõnastikust" (1983): Naise hääl, olek ja naeratus – kõik olid sulnid."![]()
![]()
Tallinna Botaanikaaia palmimaja on sulneid orhideid täis:)![]()
![]()
SULNIS [sulni] – magus-armas, õnnestavalt, peenelt, meeldiv, magus. Võrdle soome suloinen, eesti kaunis. (1919)
Ühel päeval aastas tuleb luulet valjusti lugeda. Eesti luulet. Vähemalt ühel päeval. Ja hea, kui nii, et vähemalt üks teine inimene seda kuuleb, kuulab. Hea, kui rohkem.![]()
![]()
Aavikutes loeti ja kuulati eile kokku 12 eesti luuletajate luuletust ja leiti lugeja, kes esindab Saaremaad 14. märtsil ehk meie emakeele päeval Pärnus Koidula muuseumis.![]()
![]()
Hoiame pöialt!
Saaremaa lasteaiad ja koolid! Emakeelenädalal 5 tasuta liikumistundi "Kõnnime keelt!" Aavikute majamuuseumi aias 9. – 13. märtsil 6 – 10-aastastele, kus käte, jalgade, miimikaga – kogu kehaga arvata ära ja näidata sõnade tähendusi ning leiutada uusi:)![]()
![]()
Muuseumitunni kestus on 45 minutit koos tuleku-minekuga ning selle viib läbi Aavikute maja kevadine päikseline praktikant Liis Madisson-Maisla. ![]()
![]()
Palume huvilistel lasteaia- ja algkoolirühmadel registreeruda e-posti aadressil: liismadisson27@gmail.com
Eesti Kirjanike Muuseumide Ühingu talvised suvepäevad möödusid Vargamäel Indreku silme läbi Eesti eksistentsi kaedes, kirjanduslikel radadel räntsides, pikki tööplaane vaagides ning üksteise heades kogemustes ja kohtades, kust raha saada, kaevates:)![]()
![]()
Täname, vägev Vargamäe, võõrustamast!
Friedebert Tuglas 140! Tuglas, Tukla või Tuglas, Tuglase?![]()
![]()
1934. a . algul avaldas Aavik «Päevalehe» joone all kirjutise ![]()
«Eestisõnaliste perekonnanimede käänmine otstarbekohasemaks». ![]()
Selles soovitab ta säilitada käänamisel perekonnanimede nimetava kuju muutumatult, et nime äratuntavus ei kannataks. ![]()
![]()
Nii peab Aavik tarvilikuks käänata perekonnanimesid Jõgi, Mägi, Põder, Kallas, Tuglas jt. alaleütlevas järgmiselt: Jõgile, Mägile, Põderile, Kallasele, Tuglasele.![]()
![]()
Tegelikult aga käänatakse nimetatud perekonnanimesid, välja arvatud pärisnimi Tuglas, nii nagu vastavaid üldnimesid, näit. Jõele, Mäele, Põdrale, Kaldale.![]()
![]()
Allikas: "Üheksa aastakümmet. Pühendusteos Johannes Aavikule". H. Vihma, K. Mihkla, Tallinn, Valgus, 1971.![]()
Foto: Šarž. Friedebert Tuglas, EKM j 33143 G 22153, Eesti Kunstimuuseum SA, www.muis.ee/museaalview/1493383