Aavikute maja
Kahe suure saarlase, silmapaistva keeleteadlase Johannes Aaviku (1880 – 1973) ja armastatud muusikapedagoogi Joosep Aaviku (1899 – 1989) majamuuseum Kuressaare südames.
Kõige lihtsam ja kiirem viis meie igapäevaste tegemistega kursis olla, on läbi Facebook’i uudistevoo
Reede õhtuks teetassi kõrvale sisukat lugemist Kuressaare kunstielust! Aavikute maja hea koostööpartner on teine väike majaosa Kuressaare keskel, nimelt Kuressaare Raegalerii ja selle juhataja Helena Keskküla, kes Sirbi küsimustele vastab: www.sirp.ee/kivist-maailma-kasvatamas/![]()
![]()
Fotol Helena Keskküla nädal tagasi luuletaja, maalikunstnik ja kirjutaja Liisa Mudistile Mari Männa näitust tutvustamas (Merit Karise)
Aavikute 2025. aasta ehk Johannese juubeliaasta möödus nii, et polnud aega üle õlagi vaadata – nüüd on viimane hetk seda teha ja ühtlasi teha ka pikim postitus:)![]()
![]()
❄️Jaanuaris näitasime klaverikunsti "Maestro ja meister: etüüde ühe klaveri hingeelust" (Raegalerii)![]()
![]()
📖Veebruaris võõrustasime Tammsaaret, Vildet, Lutsu, Koidulat ja Kalevipoega (EKMÜ talvepäevad Laimjalas)![]()
![]()
📺Märtsis väisas meid "Prillitoos" (ETV) ![]()
![]()
🌳Aprillis avalikustasime Johannes Aaviku 145. sünniaastapäeva esseekonkursi tulemused (Õpetajate Leht) ja võõrustasime KULOFi – Kuressaare loodusfestivali (Reet Viira)![]()
![]()
👩Mai muuseumiööl täitus me maja saarlaste ees- ja perekonnanimede huvilistega (EKI ja Saarekeele Kristiina Maripuu); garaažimüügil avasime aia väikesteks kasulikeks kaubavahetusteks![]()
![]()
🎀Juunis sai püsti suvine aianäitus "Sõida tasa üle silla" (Tallinna Kirjanduskeskus) ning lõikasime Tallinnas lindi läbi Johannes Aaviku mälestuspingi avamisel (Nõmme linnaosavalitsus)![]()
![]()
🎻Juulis võõrustasime saare meesluule almanahhi esitlust (Kadri Tüür ja Kaja Sepp), teadusteatrit "Kolm põrsakest", Antoine Chalvini, ning korraldasime Johannese ja Joosepi soovikontserdi "Aavikult Aavikule – ideaalne vibrato!" (MTÜ Võimalus, Kultuuripartnerluse SA, Meelis Kubits jpt saarlastest ettevõtjad)![]()
![]()
🛥️Augustis kaavitasime merepäevi, kus esinesid Tõnu Õnnepalu, Maarja Vaino, Urmas Dresen, Reet Varik + DJ Ahto Külvet (Kultuurivara); Eia Uusi "Anna ja kadunud hõbekala" esitlust (Kultuurivara); Kultuuride kooskõla + ansambli Eesti Keeled kontserti (Rahvakultuuri Keskus, Euroopa Sotsiaalfond, Krista Lember)![]()
![]()
👏Septembris osalesime kirjandustänava festivalil Tallinnas; korraldasime õunakohviku (Purgigurmee ja Reet Viira Saarte Avatud Aiad); kutsusime külla Tartu Uue Teatri "Abrakadabra" (Kuressaare Teater); esinesime Johannes Aaviku 145. sünniaasta konverentsil Tallinna Ülikoolis (Johannes Aaviku Selts), ja teist aastat oli me aias suur sügisene seenenäitus (Jürje Koert, Sirje Azarov)![]()
![]()
⏱️Oktoobris algatasime ülemaalise selmetipäeva (ETV Terevisioon), käisime Portugalis Pessoalt õppimas (EKMÜ, Erasmus+)![]()
![]()
🍁Novembris võõrustasime konverentsi "Metsa mõte" (Leo Filippov); saatsime viimsele teekonnale Helgi Vihma, Johannes Aaviku elutöö suurima uurija ja populariseerija ![]()
![]()
🎂Detsembris rändasime 160 Saaremaa Gümnaasiumi abituriendiga aastasse 1901 (Saaremaa Gümnaasium, Kadi Aavik, ETV Terevisioon + palju kohalikke koostööpartnereid), tähistasime Johannes Aaviku 145. sünniaastapäeva restureerit ja nahkköidet sõnastiku piduliku avamisega (Leelo Leesi ) ja ebamale majjatoomisega (Maila Juns-Veldre); ning lõpetasime aasta sünnipäevalaua ääres lossipäeval koos Juuli ja Liisiga (Tõnis Kipper, Kerti Saar, Piret Tänav)![]()
![]()
🏠Aavikute kodumuuseum on üks kena kogukonnamuuseum selles mõttes, et meid hoitakse ja toetatakse: Nooruse kooli ja SG pärandvaderid riisusid aeda ja haudu; Hoiuraamatukogu ja Orissaare raamatukogu läkitasid meile lugemisvara; meil on lisaks kahele nimipingile nüüd ka pühendustool – restaureeritud Viini kohvikutool – Ingrid Jõelaiule Kristiina Rahumeelelt; tipphoidistaja Liane Trei korjas kokku kõik me mahooniad ja valmistas mohla, mohoosi ja mokööri; meie majas käib koos Saaremaa Raamatuklubi (Enda Naaber); suvel aitasid maja külalislahkelt avatuna hoida Elina Trave, Leana Vapper, Piret Puusepp, Mall Pesti; me aiapinke õlitab ja hooldab Jan Drozdovski; meil oli ja on praktikante nii Kuressaare ametikooli disainisuunast kui Saaremaa Gümnaasiumist, kellest on suur-suur abi:)![]()
![]()
👫Meil resideerusid järgmised kultuuri- ja haridustegelased: pianist + laulja Lassmannid, kunstiteadlane Lola Annabel Kass, paberikunstnik Anne Rudanovski, soome illustraator Jonna Jylhä, räppar Nancy Nakamura, kirjanik Wimberg, meid väisasid kirjanik Tarmo Teder, kapten Lembit Uustulnd, murdeuurija Jean Leo Leonard, haridustegelane Ülo Vooglaid, Saaremaa kunstiklubi ja Läänemere saarte kunstnikud, Eesti Kunstiasutuste Liit.![]()
![]()
📨Kirjutasime 100+ postitust somes, üllitasime laaste koostöös Johannes Aaviku Seltsiga Saarte Hääles ja Saaremaa Teatajas, võtsime sõna Kadi raadios. ![]()
![]()
👫Ja mis vast kõige tähtsam – harisime u 450 õpilast, õpetajat ja keelehuvilist me haridusprogrammides:)![]()
![]()
Homme juba uue aasta uudistega:)![]()
![]()
Fotol Johannese allkiri
Antoine Chalvin täna 60!![]()
![]()
Palju õnne ja suur tänu monograafia „Johannes Aavik ja eesti keeleuuendus“ eest, mis on kõige täielikum käsitlus eesti keeleuuendusest, millel on olnud väga oluline osa eesti kultuuri, keele, keeleteaduse ja keelekorralduse ajaloos.![]()
![]()
Prantsuse tõlkija ja õppejõud Chalvin töötab Pariisi Ida keelte ja kultuuride instituudis, kus on spetsialiseerunud eesti ja soome keelele ja kirjandusele.![]()
![]()
„Johannes Aavik ja eesti keeleuuendus“, mida Aavikute majas on saadaval mõni eksemplar autori signeeringuga, on autori Pariisis kaitstud doktoritöö täiendatud versioon. Monograafia koosneb kolmest osast.![]()
![]()
Esimeses osas antakse ülevaade keeleuuenduse ajaloolisest kontekstist ja kronoloogiast: eesti kirjakeele ajaloost, Aaviku elukäigust ja tegevusest, keeleuuendusliikumise ajaloost ja osalistest.![]()
![]()
Teine osa käsitleb keeleuuenduse teoreetilisi lähtekohti ja seal esitatakse uuendusettepanekute täielik loend.![]()
![]()
Kolmas osa vaatleb uuendusettepanekute retseptsiooni ja uuenduste levikut ning sellega seotud ajaloolisi, keelelisi, kirjanduslikke ja ühiskondlikke tegureid.![]()
![]()
Chalvin on tõlkinud eesti keelest prantsuse keelde, muuhulgas eesti rahvuseepose "Kalevipoeg".![]()
![]()
2005. aastal anti talle Maarjamaa Risti IV klassi teenetemärk, tunnustades tema tööd tõlkijana ja Eesti kirjanduse tutvustajana Prantsusmaal.![]()
![]()
Chalvin algatas 2002. aasta augustis eestikeelse Vikipeedia ja oli selle esimene kaastööline.![]()
![]()
Tekst: Wikipedia, monograafia![]()
Foto: ajapaik.ee/photo/1003235/prantsuse-keeleuurija-antoine-chalvin-uurib-eesti/
Täname tulijaid, tegijaid (Piret/Liisi Aavik ja Kerti/Juuli Aavik), toetajat (Tõnis Kipper/Aavikute üleaedne), kes talvisele lossipäevale Johannes Aaviku juubelilaua katsid ning sõnade ja lugudega täitsid!
Tere ja häid pühi! Meie oleme Johannese õed Juuli (vasakul) ja Liisi (paremal). Johannes palus meil homseks katta Kuressaare kõige pidulikumasse kohta oma juubeliaasta lõpp-punktina peolaua ja teda oodata, ta tulevat suure uudisega! ![]()
![]()
Meie siis ootamegi teda ja teisi väisajaid Kuressaare lossis piiskopi eluruumes kl 12 – 16 nii ilusa lauaga kui vähegi saame, sest vend soovis, et laud talle igal juhul meeldiv laigiks.![]()
![]()
No ja mis suur uudis saab see olla? Suurem kui see, et Johannes soovis kirjutada eesti õigekeelsusliku sõnaraamatu, vähimalt 600-lehekyljelise, et teenit rahast asutada meile, õdedelle, Kuresaares raamatu- ja kirjotustarvikotekauplus!![]()
![]()
Ja üldse pidavat homme kõik lossis olema, talurahvast presidendini, seppadest päkapikkudeni, ja saavat õnnetina valada, linnuse kabelisse küünla panna, õnnemünte kahte! kaevu visata, postkaarte ja ehteid meisterdada, teesegusid uhmerdada ja muidugi kõikjal lossis ringi vaadata.![]()
![]()
Kohtumiseni! Josephine on juba kohal!![]()
![]()
Fotol Julia Aavik, Josephine Aru ja Elisabeth Aavik![]()
www.muis.ee/museaalview/3014642
Kaardil on kasutatud graafiku ja teatrikunstniku Hugo Miti (1926-1998) loodud uusaastakaarti 1986. aastast.![]()
Teos on pärit Saaremaa Muuseumi kogust.