Kahe suure saarlase, silmapaistva keeleteadlase Johannes Aaviku (1880 – 1973) ja armastatud muusikapedagoogi Joosep Aaviku (1899 – 1989) majamuuseum Kuressaare südames.
Kõige lihtsam ja kiirem viis meie igapäevaste tegemistega kursis olla, on läbi Facebook’i uudistevoo
Raamatuaasta mäng jätkub! Seekord küsime hoopis nii, et milline on teie lemmik ajalooraamat? Eesti ajaloo raamat?![]()
![]()
Kujunduses viitab Kuressaare ametikooli disainisuuna 2. kursuse põhikoolijärgne kujundusgraafik Kennet Aedmäe ajalooraamatu "Lühike Vabadussõja ajalugu" kaanekujundusele, mille autor on Paul Luhtein (1909 – 2007), eesti kirjakunstnik, raamatu- ja tarbegraafik ja kunstipedagoog.![]()
![]()
Muide, selline huvitav fakt: 1936. aastal korraldas EV valitsus Valgetähe ja Riigivapi teenetemärgi kavandite saamiseks kinnise konkursi. Kutsed said Günther Reindorff, August Kilgas, Roman Nyman, Hugo Lepik ning tollal 27-aastane Paul Luhtein. Parimaks tunnistati Luhteina kavandid. Loe Paul Luhteina kohta rohkem siit: et.wikipedia.org/wiki/Paul_Luhtein![]()
![]()
Allikas: www.digar.ee/arhiiv/en/collections/145188![]()
![]()
Eesti Raamatu Aasta 2025![]()
#eestiraamat500
Head rahvusvahelist luulepäeva! Pildil Johannes Aaviku tõlkes Charles Baudelaire'i (1821 – 1867) luuletus "Võõras" Noor-Eesti I albumis, mis ilmus 1905. aastal. Jaak Tomberg kirjutab, et "Baudelaire’i luule isikupära sugenes sellest, et tema enda tunded maise maailma ees olid heitlik-närvilised: maisus kord paelus ja ahvatles teda, koguni äratas imetlust ja pani kaasa elama; kord aga tõukas eemale, pani tajuma füüsilist mandumist, elu mõttetust."![]()
![]()
— Qui aimes-tu le mieux, homme énigmatique, dis? ton père, ta mère, ta sœur ou ton frère?![]()
— Je n’ai ni père, ni mère, ni sœur, ni frère.![]()
— Tes amis?![]()
— Vous vous servez là d’une parole dont le sens m’est resté jusqu’à ce jour inconnu.![]()
— Ta patrie?![]()
— J’ignore sous quelle latitude elle est située.![]()
— La beauté?![]()
— Je l’aimerais volontiers, déesse et immortelle.![]()
— L’or?![]()
— Je le hais comme vous haïssez Dieu.![]()
— Eh! qu’aimes-tu donc, extraordinaire étranger?![]()
— J’aime les nuages… les nuages qui passent… là-bas… là-bas… les merveilleux nuages!![]()
![]()
Charles Baudelaire, Petits poèmes en prose, 1869![]()
![]()
Allikad:![]()
Noor-Eesti I album (1905) www.kirmus.ee/nooreesti/noor-eesti-albumid/noor-eesti-i-album/![]()
Kirmus: kreutzwald.kirmus.ee/et/lisamaterjalid/ajatelje_materjalid?item_id=93&table=Persons![]()
www.poetica.fr/poeme-1443/charles-baudelaire-etranger/
Raamatuaasta äraarvamismängu küsimus nr 2: kunstiraamat! Millisele eesti kunstiraamatule pildil olev kujundus viitab? Kellel on kodus riiulil (või ema-isa, vanaema-vanaisa riiulil)? Raamatu autorid on tuntud eesti kunstiteadlased ja selle mänguga teeme kummarduse eesti raamatugraafikutele, täna siis Aleksander Koemetsale (1912 – 1988).![]()
![]()
Fotol oleva kujunduse autor on Vitaly Roshchin, Kuressaare Ametikooli disainisuuna 2. põhikoolijärgse kursuse kujundusgraafik.![]()
![]()
Eesti Raamatu Aasta 2025![]()
#eestiraamat500
Algab Johannes ja Joosep Aaviku majamuuseumi väike äraarvamismäng! Küsimus nr 1: käesoleval raamatuaastal räägime eri raamatuist – lasteraamatuist, päevaraamatuist, muinasjuturaamatuist jt – millise eesti luuletaja luuleraamatule pilt vihjab? Palume mitte guugeldada, vaid ajurakke ragistada. Ühtlasi teeme selle äraarvamismänguga väikese kummarduse eesti raamatugraafikutele.![]()
![]()
Autor: Liisa Lotta Kerge, Kuressaare Ametikooli disainisuuna 2. kursuse kujundusgraafik, kes viitab oma tööga ühele eesti luuletajale ja tema luuleraamatule.![]()
![]()
Eesti Raamatu Aasta 2025![]()
#eestiraamat500
Johannes Aavik, silmapaistev saarlasest keeleleemekulbiliigutaja (selline pikk ja lohisev tiitel poleks me keeleuuendajale küll teps mitte meeldinud) elas 93-aastaseks ja lahkus meie seast täna 52 aastat tagasi. Üks asi, mida keelemees kahetses, et küllalt vara selgeks ei õppinud, polnud mitte veel üks võõrkeel, vaid hoopis jalgrattasõit – selleks, et Saaremaad enam ja paremini tundma õppida.![]()
![]()
Kas oleks huvilisi, kellega Johannes Aaviku 145. sünniaastat tähistada ühe suvise jalgrattamatkaga mööda Saaremaad, et puhuda lõkke ääres juttu nt ta pakutud loodusalasest sõnavarast? Ja ka laiemalt sellest, kuidas me loodusest räägime? Marsruut oleks täiesti sõnameistri enda pakutud:) Viidumäe looduskeskus? Laimjala loodussõbrad? Ajakiri Eesti Loodus tuleks kampa ja saaks kena loo ja fotoreportaaži? ![]()
![]()
Karikatuur pärit siit: www.digar.ee/arhiiv/et/perioodika/28966![]()
Karikatuuri leidis ja läkitas Monika Undo, Aavikute maja hea sõber ja "Keele konksvingerduste" autor.
Rabage, seltsimehed sõnasõbrad, rabage!Väärt lugemist emakeelepäevaks!🪻![]()
Lingid raamatutele TLÜ veebipoes leiad kommentaaridest.