Aavikute maja
Kahe suure saarlase, silmapaistva keeleteadlase Johannes Aaviku (1880 – 1973) ja armastatud muusikapedagoogi Joosep Aaviku (1899 – 1989) majamuuseum Kuressaare südames.
Kõige lihtsam ja kiirem viis meie igapäevaste tegemistega kursis olla, on läbi Facebook’i uudistevoo
Aavikute majamuuseumil oli suur au, elevus ja põnevus esimest korda ja mitu tundi väisata Tartus Eesti Kirjandusmuuseumi Arhiivraamatukogu.![]()
![]()
Johannes Aaviku isiklik raamatukogu – 1866 ühikut – saabus Kirjandusmuuseumisse 1979-1980. a Joosep Aaviku vahendusel.![]()
![]()
Paul Laan’i ja Helgi Vihma vahendusel saadi 1995.a Rootsist memoriaalkogu täienduseks 213 raamatut.![]()
![]()
Helgi Vihma vahendusel saadi 2001.a veel juurde Johannes Aavikule kuulunud raamatuid, mis lisati tema memoriaalkogusse. ![]()
![]()
Aaviku kogus on raamatuid nii eesti kui ka muudes keeltes. Kogu sisaldab võõrkeelseid õpikuid, muusikakirjandust, nooremas eas kogutud raamatuid, ilukirjandust, kirjandusloolisi teoseid ning keeleteaduslikke väljaandeid. Palju on pühendustega ja keeleliste märkustega raamatuid.![]()
![]()
Keeleteaduslike teoste seas on põnevad nt Pariisi argoo, böömi, heebrea, araabia, hiina, sanskriti ja suaheeli sõnastikud, jaapani keele grammatika ja Kongo keelte grammatika.![]()
![]()
Lisaks keeleteadusele ja ilukirjandusele on Aaviku kogus nt ka homöopaatilise ravi raamat ja suur 100 illustratsiooniga tantsuõpik.![]()
![]()
Täname lahket majarahvast ja tuleme jälle!
VIGA: külm kui hundilaut![]()
ÕIGE: külm kui koeralaut![]()
![]()
Hundil ei olegi lauta; "hundilaut" selles ütluses on tulnud sellest, et saksa keeles on "Hundestall" (koeralaut). Kogu see kõnekäänd on tõlkelaen."![]()
![]()
Tänapäeval siis "külm kui koerakuut"?![]()
![]()
Head hundipäeva! 23. aprillil 2018 kuulutati hunt eesti rahvusloomaks.![]()
![]()
Allikas: Johannes Aavik, "Eesti õigekeelsuse õpik ja grammatika", Noor-Eesti kirjastus Tartus, 1936![]()
Foto: Nukukavand Hunt lavastusele Miks rebane jäi sabata. Nukuteater 1958, ETMM _ 5658 T 34:2/30:7, Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum, www.muis.ee/museaalview/3152632
Aavikute maja külalistuba ehk "Öö muuseumis" ja sõnamängutund on üha sagedamini auhinnaks, preemiaks, kingiks kas tublile esseekirjutajale, uue sõna välmurile, heale keelevaldajale või mõnel eesti keele üritusel, konkursil silmapaistnule – aga vahel ka lihtsalt loosiõnnena turismimessil osalenule. Ja vahel teeb selline loosiõnn väljavalitu nii rõõmsaks, et Aavikute maja saab vastu naeratuse šokolaadi kujul:) ![]()
![]()
Ühesõnaga, kui soovid lähedasele, kolleegile vm kenale inimesele kinki, läkita ta Saaremaale Aavikute kodumajja keha ja vaimu kosutama!
Tähelepanu kõik, kes te ei mahtunud eelmise aasta muuseumiööl Aavikute majja – nüüd on tänu Teisipäevaklubile teie võimalus! ![]()
![]()
Tiina Laansalu, kel täna sünnipäev – soovime põrpivat päeva! – on Eesti Keele Instituudi keeleajaloo, murrete ja soome-ugri keelte osakonna juhataja. Aastal 2020 kaitses ta doktoritöö kohanimede alal. Tiina Laansalu on ka Emakeele Seltsi abiesimees ning riiklike nimekomisjonide (kohanimenõukogu, isikunimekomisjon) liige. ![]()
![]()
Fred Puss on Eesti Keele Instituudi vanemleksikograaf, Tartu Ülikooli doktorant ja Eesti Isikuloo Keskuse juhataja. Ta on uurinud Eesti perekonna- ja kohalugu ning isiku- ja kohanimesid. Fred Puss on Eesti Genealoogia Seltsi auliige ja ETV sarja „Sinu uus sugulane“ ajaloolane-konsultant.![]()
![]()
Nii Tiina Laansalu kui ka Fred Puss kuuluvad „Eesti kohanimeraamatu“ ja „Eesti perekonnanimeraamatu“ autorite hulka. Koos kollektiiviga pälviti kohanimeraamatu eest Haridus- ja Teadusministeeriumi auhind „Aasta keeletegu 2016“.
Pühapäevast lugemist! Värskes "Vikerkaares" arvustab kirjandusteadlane Mart Velsker "Saare meesluule almanahhi", mille avapauk tehti Aavikute majas ja lõpudefilee Aavikute aias, ning mis "sisaldab – mõne väikese erandiga – asjaarmastajalikku luulet, mille puhul ei saa oodata, et see kirjanduses suuri avanguid teeks./…/Selliseid raamatuid tavaliselt ei arvustata. Kui aga seda siiski mõnikord tehakse, siis on esimene küsimus, miks üldse peaks raamatut märkama." ![]()
![]()
Velskri jaoks on vastuseks kõvad kaaned, viisakas väljanägemine, asjatundlik koostajatöö ning regionaalsus. Arvustaja nendib, et almanahhi olemasolu on kena, nagu ka see, et regionaalkultuuri ja turismi edendajad pole luulet unustanud, ning jääb ootama naisluule almanahhi ja Eesti saarte luuletajate antoloogiat.![]()
![]()
Keda aga arvustaja nimeliselt esile toob, loetagu ise "Vikerkaarest":)
Aga Aavikutesse sadas täna sisse Eesti erialaraamatukogude rahvas ja püstitas Johannese jauni äiveharjutuse lahendamise kiirusrekordi! Täname tulemast:)