Kahe suure saarlase, silmapaistva keeleteadlase Johannes Aaviku (1880 – 1973) ja armastatud muusikapedagoogi Joosep Aaviku (1899 – 1989) majamuuseum Kuressaare südames.
Kõige lihtsam ja kiirem viis meie igapäevaste tegemistega kursis olla, on läbi Facebook’i uudistevoo
Rõõmustame ka! Meie eelmise suve loomeresidendi Kristel Maamägi, kellega Aavikute aias söödavaid koomikseid tegime, värsked suvised illustratsioonid:)
See sisu ei ole hetkel saadaval.
Kui see juhtub, siis tavaliselt seetõttu, et omanik jagas seda ainult väikese inimeste grupiga, muutis selle nägijate ringi või see on kustutatud.
"Kui olime mõlemad ülikoolis lektorid, kirjutasid üliõpilased kord Aia tänava suures auditooriumis eksamitööd. Meie Aavikuga dežureerisime seal.![]()
![]()
Ma tõstsin küsimuse, kuidas moodustada vaste saksa sõnale Wahn. Aavik läks vahepeal tunniks ajaks ära, aga jättis oma paberid lauale lahti. Ma vaatasin: ta oli sinna kirjutanud veenima, voonima ja teisi sõnu. Kui ta tagasi tuli, siis ta neid mulle soovitaski. Mina vastasin, et need on ju saksa keele mugandused. Hiljemini tegin ettepaneku eestikeelseks vasteks võtta luul, luulma."![]()
![]()
Nii mäletas Johannes Voldemar Veski, Tartu Ülikooli eesti keele professor, kel täna 152. sünniaastapäev, oma eesnimekaimu ja kolleegi Johannes Aavikut. Veski enda sõnaloomingust on tuntud nt sõnad „kulles”, „sõltuma”, „kõnnumaa”, „väli”, „nulg”, „hulktahukas”, „taandareng” jm.![]()
![]()
Johannes Voldemar Veski nime kannab Tartu ülikooli peahoone auditoorium 139 ja tema auks korraldab Emakeele Selts igal aastal Tartus Veski päeva konverentsi, mis täna algab kl 11 teemal „Rahva keel ja raamatu keel: eesti kirjakeele lugu“.![]()
![]()
Aga Aavik oli avatud: 1921. aasta "Uute ja vähem tuntud sõnade sõnastikus" on luul sees.![]()
![]()
Allikad![]()
J.V. Veski "Mälestuste raamat", kirjastus "Eesti Raamat", 1971, lk 263![]()
Veski kohta: kreutzwald.kirmus.ee/et/lisamaterjalid/ajatelje_materjalid?item_id=51&table=Persons![]()
Vikerraadio saade Veskist: vikerraadio.err.ee/1609042031/keelesaade-johannes-voldemar-veski-150![]()
Foto (pühendusteos Veski 90. sünnipäevaks): www.muis.ee/digitaalhoidla/api/meedia/originaal?id=ffcabb84-ab58-4d03-ba76-3ae2dd69db8e
Selline oli Joosepi ja Johannese jaanipäev. Neile mängis Leana Vapper, me oma saare armas muusik. Ohkame rõõmust, et me teed ristusid Leanaga, kelle sammud viivad nüüd ikka ja jälle Aavikute majja, et seal kõigi teie toel Joosepi juubeliks taastatud väärikal Leppenbergi klaveril vanad head lood kõlaks ja Leana uued head lood sünniks. Ja mõnel reedel ja laupäeval juhtub isegi nii, et Leana ise on kohal me ust külalislahkelt lahti hoidmas. Uuesti ohkame, leebelt ja õnnelikult:)
See sisu ei ole hetkel saadaval.
Kui see juhtub, siis tavaliselt seetõttu, et omanik jagas seda ainult väikese inimeste grupiga, muutis selle nägijate ringi või see on kustutatud.
Täna, Johannes Aaviku 145. sünniaastal ja Aavikute majamuuseumi avamise 33. aastapäeval avati Tallinnas Nõmmel Liiva jaama lähedal Johannes Aavikule nimipink. ![]()
![]()
Kõnedega tervitasid Nõmme linnaosavanem, Johannes Aaviku Selts, Johannes ja Joosep Aaviku majamuuseum ning Nõmme muuseum. Kohal viibis ka Johannes Aaviku rehabiliteerija ja tagasi-maaletooja, eesti keeleteadlane Helgi Vihma.![]()
![]()
Johannes Aavik kirjeldas oma ideaaltuba 1912. aastal romaani “Angelika” käsikirjas, mis avaldamiseni ei jõudnud:![]()
![]()
"Juba neli viis aastat tagasi tekkis minus iseäralik huvitus toa sisemuste, interjööride kohta. See on ka arusaadav minu kalduvuste juures ja seda eluviisi silmas pidades, mida veedan.![]()
![]()
Olen enam toa kui õue inimene; suurema ja parema osa omast ajast elan nelja seina vahel ja katuse all oma kirjutus(e)laua ääres.![]()
![]()
See kitsas ruum on mu maailm, siin elan, siin töötan, siin ilutsen, siin saan kõiki teateid välise maailma üle, mida raamatud mu riiulil ja iga päev saabuvad ajalehed sisaldavad.![]()
![]()
Mitte et ma loodust ei armastaks või selle iludele ükskõikne oleksin. Oh, otse vastupidi: kui ma oma toast lahkun, siis maitsen seda vägevamalt ilusat ja noorendavat kevadist päeva või mõnda tujuka sügise päikesepaistist ennelõunat, kus mõned harvad liblikad veel õhus lendle[vad], ehk küll lehed kolletamas ja niiskust ja jahedust mullapinnast üles kerkib.![]()
![]()
Ma armastan koguni halbu, igavaid, sügisesi ilmu, kus kõle tuul puhub ja taevas hallis pilves, või niiske ja udune.![]()
![]()
Ja kesksuvel siis viibin nii palju kui iganes võimalik lageda taeva all, mis kahe põõsa vahel töötades või väljal kivi pääl istudes või metsas puu all pikutades, raamat peos, mida ainult laisalt ja ruttamata leht lehelt loen."![]()
![]()
…..![]()
![]()
Nagu näeme, Johannes Aavikul polnud pinki, millel istuda, vaid kivi ja mätas.![]()
![]()
Ühtlasi on paslik öelda, et kes soovivad lisaks Nõmme pingile istuda Johannes Aaviku enda toolil, tema laua taga, kus ta keeleuuenduse programmi välja mõtles, on oodatud Kuressaarde Johannes Aaviku kodumajja ja majamuuseumisse, mis on suviti igal reedel ja laupäeval avatud.![]()
![]()
Head istumist raamatu seltsis ja tere tulemast Johannes Aaviku kodumaale – Saaremaale!![]()
![]()
#johannesaavik![]()
#nõmme![]()
#nimpink
Kuulamissoovitus! Sel nädalal on Vikerraadio järjejutuks katkendid Reet Uielu ehk saarlasest kirjaniku Aira Kaalu 1939. aastal ilmunud perekondlikust romaanist ''Mamma ja mina'', mis räägib mõnusa huumori ja ajastuomaste detailidega vürtsitatud suvistest seikadest ühe suurpere elus pea 100 aastat tagasi. ![]()
![]()
Kirjandusteadlane Kadri Tüür kirjutab romaani kohta: "Aga selle asja hindamatuks väärtuseks on detailsed etnograafilised kirjeldused – heinateost, rooõsumisest, hanekarjatamisest, isegi Väina tammi avamise pidustustest, ja seda märksa üksikasjalikumalt kui Raissa Kõvamehel. Silmapaistev kodulooline allikas, igatahes!"![]()
![]()
vikerraadio.err.ee/1609712072/jarjejutt-aira-kaal-mamma-ja-mina-1
SUVI![]()
![]()
Kõik pehmed suvetuuled mängivad,![]()
Vett suudleb valgus üheks taevaga![]()
Kõik väljad endamisi tolmavad.![]()
![]()
Kõik sõnad raugesid su huultele,![]()
Kõik sõnad vaikisid ka minul![]()
Kõik kadus meil, jäi üksi südame![]()
Üks helin, üks nii mul kui sinul.![]()
![]()
Ja pehmed suvetuuled mängivad![]()
Ning meie õnnelilled õitsevad.![]()
![]()
Väisame Haapsalus alati imearmast lasteraamatukogu, kus seekord uksed valla ei kellegi muu kui Ernst Enno 150 puhul tema luulega, kus sobivat nii lastele kui vanematele, nagu ülal lugeda ehk kapist võtta ja juhuslikust kohast lahti lüüa.![]()
![]()
Rõõm teeb taeva taga tuld:)