14. novembril kl 16 – 17.30 ja 15. novembril kl 12 – 13.30 kergitame president Karise algatatud uudishimupäeva puhul pooleteiseks tunniks saladusloori kahelt põnevalt üsna hiljuti Aavikute majja jõudnud annetuselt:
prohvet Seiu märkmikud
ning
Johannes Aaviku enda käega tehtud kaanekujundused tema “Hirmu ja õuduse juttudele”
Esimesed katsed õuduskirjandust eestindada tegi Aavik Tartu Ülikooli tudengina aastatel 1902-1903, kui mitmel pool (nt ajalehes Postimees) ilmusid tema ümberpanekud Guy de Maupassanti ning Edgar Allan Poe lugudest. 1914. aastal asutas Johannes Aavik omaenda kirjastuse Reform (hiljem Istandik). Erilist hoolt pühendas värske kirjastaja maailmakirjanduse üleloomulikke lugusid koondavale tõlkesarjale „Hirmu ja õuduse jutud” (1914-1928), mida ilmus kokku 24 numbrit. Ulmelise sarja kesksed autorid olid koostaja pikaaegsed lemmikud Poe ja Maupassant, kuid ampluaa oli palju laiem, ulatudes kaasajast antiigini, suurtest klassikutest (Johann Wolfgang von Goethe, Juhani Aho jt) parajasti žanrit vormivate õuduskirjanikeni (nt Hanns Heinz Ewers). Võibolla just tänu meie esivanemate ulme ja põnevusjanule on käibesse läinud selles sarjas tarvitatud tehissõnad nagu ‘kolp’, ‘roim’, ‘relv’, ‘laip’, ‘raev’, ‘julm’, ‘sünge’, ‘kummaline’, ent ka hoopis neutraalsemad keeleuuendused, näiteks i-mitmus.
.
Pöidelase Aleksei Aava ehk prohvet Seiu (1909–1996) kuulsaim tegu oli kirja saatmine Hitlerile ja Stalinile, milles ta soovitas neil ühineda tuhandeaastase rahuriigiga. Vanemad saarlased mäletavad siiani, kuidas Seiu puu otsast ruuporiga jumalasõna kuulutas.
Oma mõtted, sageli ka luulevormis, pani ta kirja sadadesse märkmikesse, millest sel aastal kümmekond tänu anonüümseks jääda soovinud annetajale Aavikute majja jõudsid. Lisaks märkmikele saab uudishimupäeval lehitseda Seiu lapselapselapse uurimistööd, kus sees ka Seiu kirjutatud “Üleilmse rahuriigi hümn”.
Aaviku kunsti ja Seiu märkmete kohale kummarduvad ja neid kommenteerivad videvikutunnil kunstiteadlane Lola Annabel Kass, Tartu Ülikooli filosoofia osakonna mõtteloo õppetoolist Kaarina Rein ning Aavikute arendaja Merit Karise.
Uudishimupäevale on pannud õla alla Eesti Muuseumiühing. Vaata siit, mida huvitavat ka mujal näha saab: https://muuseum.ee/uudishimupaev-muuseumis/
Aaviku teksti allikas: ulmekirjanduse näitus Tartu Ülikooli raamatukogus 2026. a mais.