Kahe suure saarlase, silmapaistva keeleteadlase Johannes Aaviku (1880 – 1973) ja armastatud muusikapedagoogi Joosep Aaviku (1899 – 1989) majamuuseum Kuressaare südames.
Kõige lihtsam ja kiirem viis meie igapäevaste tegemistega kursis olla, on läbi Facebook’i uudistevoo
Oh kui kena, Aavikutes käisid Hoiuraamatukogu päkapikud ja poetasid mitu üllitist, mis meil veel puudu – täname, et meil silma peal hoiate:)
"Eestis on rahvusküsimus muidugi olemise küsimus ja tänagi on aktuaalsed Johannes Aaviku sõnad 1933. aastast:![]()
![]()
"…iga maailmavaade, mis oma tsentraalhuviks ei tee rahvust ja rahvuslust, on väikerahvale kahjulik ja selle vastu tuleb võidelda, olgu see milline -ism tahes. Eriti noorsoosse tuleb istutada rahvuslust, aga mitte mingisugust pääliskaudset kroonulikku paraadisamaalisust, vaid tõsist, sügavat, arusaadavat ning veendunut."![]()
![]()
Felix Oinas on keeles ja rahvalauludes analüüsinud seda "rahvaste ühisvara" (blason populaire, international slurs, Ortsneckereien), mis võõrastes (ja eriti naabrites) kõikvõimalikke negatiivseid jooni tähtsaimaks peab. Seejuures tõdeb ta, et eestlastele on teiste rahvaste halvustamine üldiselt võõras. ![]()
![]()
Sellest loogikast lähtudes on oluline, et "Kevade" Tõnisson laskis põhja sakste, mitte sakslaste parve.![]()
![]()
Asjadele ja nähtustele nime andmises peegeldub kultuur."![]()
![]()
Nii kirjutas Peeter Torop, eesti kirjandusteadlane ja semiootik, TÜ kultuurisemiootika professor, kel täna 75. sünnipäev, oma raamatus "Kultuurimärgid" (1999, Ilmamaa).![]()
![]()
Fotol postkaart, mille saatsid Johannes Aavikule Kuressaarde tema valimise puhul Tartu Ülikooli lektoriks eesti kultuuritegelased nagu näiteks keeleteadlane Julius Mägiste, kirjanik Albert Kivikas jt: www.muis.ee/museaalview/281054
Täna on Joosep Aaviku 126. sünniaastapäev. Reedel sai Joosep juhuse tahtel ka kena kingituse: Aavikute majja naasis Joosep Aavikule kuulunud noot, Heino Elleri "13 klaveripala eesti motiividel". Joosep on selle signeerinud 20. novembril 1945 ehk samal aastal, kui noot välja anti.![]()
![]()
Sten Lassmann, Joosepi klaveri renoveerimist ja Aavikute majja naasmist toetanud tunnustatud pianist ja Heino Elleri loomingu uurija, on kirjutanud järgmist:![]()
![]()
"1940.-1941. aasta talvel, esimesel Nõukogude aastal, pöördus Eller, olles Eesti Nõukogude Heliloojate Liidu organiseerimistoimkonna esimees, esimest korda autentsete eesti rahvaviiside kasutamise teele.![]()
![]()
Tulemuseks oli „13 klaveripala eesti motiividel”, väidetavalt kogu eesti klaverimuusika tippteos, mille kohta aga Karl Leichter on öelnud, et „Ellerit kui modernisti tegelikult enam ei eksisteerinud”. Kas polnud „13 klaveripala” mitte loodud ennetava käiguna, arvestades „sotsialistliku realismi” nõudeid kunstile? ![]()
![]()
Vahest siiski tähtsam küsimus on: kui need palad ongi Elleri konjunktuurne käik, kas see teeb siis muusika väärtusetuks? ![]()
![]()
Vastaksin vaid nii: kui Veljo Tormis läks 1951. aastal Moskva konservatooriumisse õppima, siis ta võttis kaasa Elleri „13 klaveripala” kui etaloni, kuidas parimalt rakendada eesti regivärsilist rahvamuusikat kunstmuusika vallas!"![]()
![]()
Allikas: www.sirp.ee/elleri-aasta-lopetuseks/![]()
![]()
Kuulame täna "13 klaveripala" sünni ja esmaettekande lugu, ning teost ennast Sten Lassmanni esituses, lingid kommentaaris.
Kas keel on metsas ja mets haritud? Täna arutlesid Aavikute majas metsa ja keele üle konverentsi "Metsa mõte" osalejad, nende seas ka sotsiaalteadlane ja haridustegelane Ülo Vooglaid, kes tänu konverentsile Aavikute majamuuseumi esimest korda väisas ja kes 1942. või 1943. aasta suvel Kuressaares koolipoisina meie mõlema Aavikuga, nii Johannese kui Joosepiga kohtus ja neile kena madala häälega sikupilli puhus:)![]()
![]()
Muide, Ülo Vooglaiu loodud on sõna 'alusharidus'. Sõna 'haridus' asemel soovitab ta aga kasutada hoopis sõna 'valmidus'. ![]()
![]()
Täname tulemast ja ühtlasi õnnitleme metsameest ja Aavikute maja head sõpra Leo Filippovit, konverentsi "Metsa mõte" eestvedajat, hiljutise 75. sünnipäeva puhul!
Kas Johannes Aaviku kapis on luukere või luger? Milline vahe oleks teostel pealkirjaga "Kuritöö ja karistus" ning "Roim ja karistus"? Saaremaa ajalooõpetajad väisasid Aavikute maja ja murdsid mõnusalt päid:) Täname tulemast ja sügisest hooaega avamast!
Johannes Aaviku koostatud aabits, mis ilmus 1944. aastal. Illustreeris Karin Luts.![]()
![]()
Johannes Aaviku ainus laps, tütar Silvia oli aabitsa ilmumise ajal 5-aastane.![]()
![]()
"Aabits ja lugemik : kodule ja koolile": www.digar.ee/arhiiv/nlib-digar:456780![]()
![]()
#isadepäev![]()
#eestiraamatuaasta