Kahe suure saarlase, silmapaistva keeleteadlase Johannes Aaviku (1880 – 1973) ja armastatud muusikapedagoogi Joosep Aaviku (1899 – 1989) majamuuseum Kuressaare südames.
Kõige lihtsam ja kiirem viis meie igapäevaste tegemistega kursis olla, on läbi Facebook’i uudistevoo
Villem Grünthal Ridala 140!![]()
![]()
Maa üle tuul käib, kevadine, lahe, ![]()
lõo heleteleb puhtas taeva sínas,![]()
veed, tüüned, viruta, on aiva linas,![]()
hõhk herk ja armas, hellitlev ja mahe.![]()
![]()
Lööb haljaks päikse rinnal maa jo tahe![]()
ja metsi loorib savu neeme nínas,![]()
mis hargub nagu liník auru vinas![]()
ja täidab merede ja maade vahe.![]()
![]()
Kõik avardub, ja pakatab ja tärkab,![]()
saab olust nagu sügavama haimu![]()
ja oma elu sala sisu märkab.![]()
![]()
Ja iha täidab linnu, kala maimu.![]()
Kõik nagu jõu küllusesse härkab,![]()
mis valdab vere, närvid, meeled, vaimu.![]()
![]()
Grünthal-Ridala andis juba Kuressaare gümnaasiumis koos J. Aavikuga välja ajalehte "Nooreestlane". "Noor-Eestiga" jäi Ridala seotuks ka edaspidi. Tema esimesed luulekogud "Villem Grünthali laulud" (1908) ja "Kauged rannad" (1914), kust pärit ülal luuletus, olid omas ajas väga novaatorlikud. Ridala oli 20. sajandi alguses modernistlik luuletaja, kes järgis keeleuuendust, kasutas haruldasi luuletus- ja stroofivorme, juurutas eesti keeles kvantiteerivaid värsimõõte.![]()
![]()
Allikas: kreutzwald.kirmus.ee/et/lisamaterjalid/ajatelje_materjalid?item_id=102&table=Books&book_id=102&ac…
Aavikute maja esine on kevadiselt kaunis ja suveks sile – täname Saaremaa valda halja teekatte ja kuldsete tulpide eest:)
Saaremaa Gümnaasiumi õiguskeele õppijad käisid piloteerimas Johannes Aaviku õõvatundi, kus mõistsid keelekohut Andres Ehini luuletuses väidetu üle, et luger on parem kui luukere; uurisid, milline hoop – ohõõ! – ootas abikaasat, kes perekonna hauakambri ukse lahti tõukas ja oma proua laiba sargast väljununa leidis; ning ajasid Aaviku selliste kunstsõnade nagu roim, neim ja nisv jälgi suurtes kultuurkeeltes.![]()
![]()
Tundub, et pamural sügisel saab Aavikute majas lisaks gümnaasiumile ka põhikoolile tellida muuseumitundi "Hirmu ja õuduse jutud: Johannes Aaviku õõvakeel":)![]()
![]()
Täname Kaarina Reinu, õiguskeele õpetajat ja Johannes Aaviku Seltsi liiget, kes sellise toreda mõtte peale tuli, et Aavikute majalt selline muuseumitund tellida.
Täna tuleb ilos päev! Kui me selle päeva enda arost ilosaks kujoteleme! Ja kogo päeva o-häälikot sõna teises silbis u-hääliko asemel kasotame!![]()
![]()
"Teeme seda selle pärast, et sellest uuendusest keelele kaswaw kõlaline paremus meile näib nii suur ja nii silmanähtaw ning wastowaidlemato, et meie arost küll maksaks selle läbiwiimist katsoda."![]()
![]()
Tartos, 24. mail 1915.![]()
Joh. Aawik.![]()
![]()
PS Küsi nüüd kohe lähimalt inimeselt, kas teda waimostab ilosama Eesti-keele ideaal, ja kirjuta ta vastos siia kommentaari. Või pako ise üks lahe sõnapaar või lause, kus sõnade teises silbis on u asemel o. Head Aaviko o-ettepaneku 110. aastapäeva:)
"Et Wilde teostel nii suur minek – neid saab levima miljoneis eksemplares rahva sekka, siis on neil ka suur mõju õpetajaina ja kasvatajaina, eriti õppivale noorsoole. Nende keelt võetakse eeskujuks. See hakkab kõige rohkem külge. Seepärast peaks seal keel olema võimalikult eeskujuline.![]()
![]()
Peab ütlema, et Wildel algusest saadik on olnud hea keeleinstinkt ja loomulik keeletunne, vahest kõige parem oma-aegseist eesti ilukirjanikest (Pärn, Saal, Bornhöhe, Peterson, isegi Juhan Liiv); tal on olnud võrdlemisi kõige vähem keelevigu.![]()
![]()
Siiski nüüdisaja enam arenenud ja tihenenud õigekeelsuse seisukohalt ei ole „Kogutud teoste" seni ilmunud anded keelelises suhtes kaugeltki mitte täitsa puhtad ja laitmatud…" ![]()
![]()
Nii kirjutas Johannes Aavik kuukirjas Eesti Kirjandus 101 aastat tagasi. ![]()
![]()
Täname Orissaare raamatukogu, kes muuseumiööl kastitäie Aaviku-aegset kirjandust Aavikute majale kinkis:)
Kristiina, Tiina, Fred, Luule, Taimi, Kornelia, Andrus, Juuli, Priidik, Inge, Ülle, Lemmi, Lembi, Madis, August (Kutt), Ülar, Ingel, Ragna, Iida, Meeta, Ülo, Lembit, Marvi, Leonilla, Mehis, Harald, Eveli, Meinhard, Janne, Eevi, Maria, Urve, Loovise, Kreet, Kaarina, Salme, Ellen, Astrid, Miina, Urmas, Merike, Leini, Olli, Mann, Kai, Paula, Oskar, Seeru (Serafima), (Anastass)Siia, (Ar)Seeni, Tähve (Timofei), Akiliina Kasesoo ehk Oja Liina, Innokenti, Olga, Siima (Serafima), Timmu (Timofei), Matrona, Minni (Vilhelmiine), Juhan, Sassa, Vassel, Voldemar, Linda, Erika, Arnold, Ärbi, vana Sander ja noor Sass, Senni (Ksenja), Jefrosinia (Roosi), Julius ehk Jull, ning muidugi Johannes ehk Juku ehk![]()
![]()
Aavikute majas sündis eile majasisene publikurekord – inimesi istus ja seisis igas toas ning koridoris – tänu põnevatele ja üllatusi täis ettekannetele Saaremaa isikunimedest. Täname Kristiina Maripuud, Tiina Laansalu, Fred Pussi, kes võimaldasid piiluda valmivasse eesti perekonnanimede paksu raamatusse, ja külastajaid!![]()
![]()
Postitusi tuleb veel, poetame siia ja Saaremaa Muuseumi lehele lähiajal põnevaid kilde muuseumiööl kuuldust.![]()
![]()
Fotod: Merit Karise