Aaviku avantyyr: sõnaus prantsuse ja soome keeles
Johannes Aavik (1880–1973) on üks eesti keele moderniseerimise olulisemaid tegelasi. Olles veendunud, et eesti keel peab kujunema kultuurkeeleks, mis suudab võistelda Euroopa suurte kultuurkeeltega, alustas ta 20. sajandi esimestel kümnenditel ulatuslikku keeleuuendust. Tema eesmärk ei olnud üksnes sõnavara rikastamine, vaid ka keele stiililiste võimaluste ja väljendusjõu suurendamine. Seejuures pidas ta õigustatuks teadlikku ja loovat sekkumist keele arengusse.
Eesti keele sõnavara rikastamiseks uute, tema hinnangul ilusamate või otstarbekamate sõnadega Aavik
1) laenas sõnu, eeskätt soome keelest, aga ka prantsuse ja teistest Euroopa keeltest. Näiteks eestikeelsed hetk, kogemus, kiindumus on soome päritolu hetki, kokemus, kiintymys.
2) muutis olemasolevaid eesti- või võõrkeelseid sõnu. Näiteks prantsuskeelsest sõnast embrasser lõi Aavik eestikeelse sõna embama, soomekeelseid sõnu suloinen ja kaunis kombineerides lõi ta eestikeelse sõna sulnis, sõnadest tõsi ja seik lõi ta sõna tõik.
3) lõi tehissõnu, kombineerides vabalt häälikuid. Kõige edukamaks sel meetodil loodud sõnadest osutus veenma, mille Aavik valis välja 1914. aastal 297 sama struktuuriga häälikukombinatsiooni hulgast.
Aavikute majamuuseum korraldab koostöös Institut national des langues et civilisations orientales’i (INALCO, Pariis), Helsingi ülikooli, Soome Instituudi ja Prantsuse Instituudiga Soome-Eesti Kultuurifondi toel 2026. aasta sügisel prantsuse ja soome keele uudissõnade loomise konkursi tähtajaga 28. oktoober. Nii nagu Johannes Aavik ammutas inspiratsiooni soome ja prantsuse keelest eesti keele rikastamiseks, kutsutakse osalejaid ammutama inspiratsiooni eesti keelest ja Aaviku sõnaloomemeetodeist, et rikastada prantsuse ja soome keelt.
Sõnause tulemusi hindavad soome žürii (Päivi Kuusela, Heidi Iivari, Reijo Roos) ja prantsuse žürii (Antoine Chalvin, Martin Carayol, Guillaume Gibert). Žüriide valitud sõnalaenupakkujaid, – muutjaid ja -loojaid ootavad keele- ja kultuurisõbralikud puhkused kahele L’Isle-Jourdainis (Prantsusmaa), Tuusulas (Soome), Kuressaares (Saaremaa), ning tõenäoliselt üks Eesti parimaid eesti keele õppimise suvelaagreid (Saaremaa). Žüriide valitud sõnad rändavad Pariisi, Helsingisse, Tuusulasse, Tartusse, Tallinna, Kuressaarde hüpiknäituse ja linnaruumiaktsiooni näol.
Täname ja soovime põrpivat päeva!
Kontakt: Merit Karise, Aavikute majamuuseumi arendaja, merit.karise@samu.ee